Maasikasorbett

Mäletate veel lund ja jääd? Sellest on ju alles mõned kuud möödas, kui me virisesime hommikul ärgates järjekordselt akna taga langevaid räitsakaid nähes, kui palju võib lund sadada ja aitab juba sellest jääajast. Ja vot, saimegi nüüd, mis tahtsime - lauspäike, tuulevaikus, kõrbev muru ja üle 30 soojakraadi.

Lohutuseks ja vastupidamiseks sobib kerge maasikasorbett.

Tarvis läheb:

500 g maasikaid
100 g suhkrut
1 spl sidrunimahla
1 spl Grand Marnier´i või mõnd muud tsitruselikööri (ei ole kohustuslik)
1 munavalge

Tükelda maasikad. Sega suhkruga ja jäta tunniks ajaks seisma. Sega aeg-ajalt. Nii ei jää sorbetti lahustumata suhkrukristalle.

Püreeri maasikad koos eraldunud vedelikuga, sidrunimahl ja liköör ühtlaseks massiks. Klopi munavalge kergelt vahule ja sega hulka. Vala jäätisemasinasse, see teeb ülejäänud töö. Tulemuseks on värske ja kreemjas sorbett-tänu munavalgele üsna jäätisesarnane, aga ikka palju lahjem- koort ega munakollaseid ju siin pole.

Ka masinata saab ilusti hakkama: kõik on sama kuni munavalgeni, mis tuleb korralikult vahustada (masinaga tehes vahustub ta ise segamise käigus edasi). Jäätisesegu vala karpi ja pista sügavkülma. Sega või vahusta iga poole-kolmveerand tunni tagant 3 korda- nii lõhud tekkivaid jääkristalle ja ka muidu eralduma kippuv munavalge jääb ühtlane.

Sorbeti võib vabalt teha ka munavalgeta: siis jääb ta värvilt tumepunane, täpselt nagu maasikad ongi ja hästi marjane. Põhimõtteliselt nagu külmutatud toormoos. Mõlematmoodi- munaga või munata- on hea.

Tegelikult mulle meeldib praegune ilm väga, kõik on nii kuis peab: talv olgu ikka lumine ja külm, suvi päikeseline ja soe. Üks siinelamise peamisi võlusid ongi ju selgelt eralduvad aastaajad. Minu arust on see suvi olnud lihtsalt super! Kui niimoodi jätkub, andestan ma veel isegi sääskedele.

Panna cotta maasikatega

Panna cotta on suvisel ajal ses suhtes tänuväärne magustoit, et lisandina saab kasutada kõige hooajalisemaid marju. Hiljuti tegin röstitud rabarbriga, nüüd on maasikad, kohe-kohe mustikad ja vaarikad (meil siin põhjas pole kummadki veel valmis), sõstrad ja mis kõik veel. Oma pehme koorese olemusega sobib see itaalia magustoit marjadega lihtsalt suurepäraselt kokku.

Panna cotta:

2 dl 35%-list koort
2 dl 10%-list koort
1 vanillikaun
80 g suhkrut
2 želatiinilehte
külma vett želatiinilehtede leotamiseks

Kuumuta kooresegu suhkruga keemiseni. Poolita vanillikaun, eemalda seemned. Pane kaun ja seemned kuuma koore sisse, katta pott kaanega ja lase pool tundi tõmmata.
Leota želatiinilehti külmas vees umbes 5 minutit.
Võta potist vanillikaun välja ja kuumuta koor uuesti keemiseni. Pigista želatiinilehed kuivaks ja lahusta need hoolikalt segades kuumas koores.
Vala panna cotta väiksematesse kohvitassidesse või muudesse sobivatesse vormidesse ja pane külmkappi 4 tunniks tarduma. See želatiinikogus on üsna väike, panna cotta jääb pehme ja parim on teda süüa otse vormist. Võib ka kummutada taldrikule, aga siis tuleks kasutada 3 želatiinilehte. Vormist väljasaamiseks tuleks a) korraks vormi põhi kasta kuuma vette b) aidata õhukese noaga utsitades panna cotta vormi äärtest lahti.

Balsamico ja melissiga maasikad:

6 suurt ja mmmmagusat maasikat
mõned tilgad balsamicot
5 hakitud melissilehte ja mõni terve kaunistuseks

Tükelda maasikad, sega balsamico ja hakitud melissiga. Balsamicot olgu pigem vähe kui palju, seega lisa ettevaatlikult. Melissi sobib asendama münt. Jaga maasikad panna cotta peale. Kaunista tervete lehekestega.

Sellest kogusest jagus kuuele.

Metsmaasikad

Suurt midagi polegi pildile lisada. Kui pista nina maasikatele hästi lähedale, panna silmad kinni ja hingata sisse suur sõõm sõnulkirjeldamatut lõhna, meenub ühekorraga kõik, mis hea ja armas.

Maasika-rabarbrikook

Mõned nädalad tagasi osalesin Maitse Klubi avaüritusel Food Studios, kus muuhulgas valmistasime Heidi Parki juhendamisel Rose Berenbaumi "Pie and Pastry Bible" retsepti järgi maasika-rabarbri kooki. Siin pildil kokkamas Lia Virkus, Heidi ja Maris perenaine.ee-st:

Foto: Maitse Klubi

Koogi põhi oli väga maitsev, selles oli kasutatud toorjuustu, mis teeb maitse kergelt soolakaks ja hästi muredaks. Pärast põhja eelküpsetamist kattis Heidi selle pintsliga määrides munavalgega - see on hea nipp mahlasemate kookide küpsetamise puhuks, et põhi säilitaks oma krõbeduse ja ei muutuks liiga pehmeks. Munavalge toimib siin justkui kaitsev vahekiht.

Katteks on kokku keedetud maasikad ja rabarbrid. Saadud "moos", või noh tegelikult tõesti, moos, on valatud eelküpsetatud põhjale ja veelkord kogu kook ahjus läbi küpsetatud. Koolitusel proovitud kook oli väga maitsev, küll aga kippus sisu lahtilõigates laiali vajuma. Heidi antud retseptis oli rabarbri-maasika segule lisatud paksendajana tärklist, aga minu jaoks oli sisu ikkagi liiga vedel, ebamugav näiteks kodus külalistele pakkuda.

Eve-Liin, kes tutvustas üritusel meile erinevaid Dansukkeri suhkruid, pakkus välja mõtte, et koogi tegemisel võiks proovida kasutada Dansukkeri tarretisesuhkrut, mis tänu temas sisaduvatele tarretavatele ainetele (täielikult taimne toode) aitaks täidisel koos püsida.

Tegingi kodus koogi järele. Põhja retsepti jätsin täpselt samaks kui Heidil, muutsin ainult kogused meie mõõtmissüsteemile mugavamaks.

Täidise juures ei kasutanud ma retseptis ettenähtud maisitärklist, vaid asendasin osa tavalisest suhkrust tarretisesuhkruga. Täidis hoidis peale külmkapis seismist ilusti koos, ei valgunud laiali. Samas ei muutunud ta ka õnneks kõvaks tarretiseks, mis mulle poleks üldse selle koogi juures meeldinud. Oli just selline vahepealne pehme, aga samas mitte voolav.

See kook on hästi värske ja marjane. Rammususest siin rääkida ei saa, põhjaski on ainult 85 g võid ja kate ju puhas vitamiinipomm!

Ilus sai ta ka, lausa pidulik, nii et mina ütleksin lausa tort.

Üks mu pereliige kommenteeris, et maitselt tuletab meelde kisselli küpsistega (kissell= kate, küpsised=põhi). Keegi teistest sellist paralleeli küll ei leidnud, aga igaljuhul on see väga maitsev mahlane kevad-suvine kook ja väärib tegemist teinekordki.

Põhi:

85 g võid

150 g nisujahu

1/4 tl soola

1 tl küpsetuspulbrit

65 g toorjuustu

1 spl jääkülma vett

1 tl valge veini äädikat

Täidis:

500 g rabarbrit

250 g maasikaid

1 dl suhkrut

1 dl Dansukkeri tarretisesuhkrut

Põhja määrimiseks munavalget

Pane kõik põhja ained köögikombaini ja surista tainaks. Lase tund või paar külmkapis seista. Kata 23 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga. Vajuta külm tainas koogivormi põhja ja äärtele. Küpseta soovitavalt raskuse all (vt sellekohast fotot siit postitusest) 180-kraadises ahjus 15 minutit. Lase veidi jahtuda, määri pealt munavalgega.

Täidise jaoks tükelda rabarbrid ja maasikad, keeda koos 1 dl suhkruga mbes 10 minutit. Lisa tarretisesuhkur, lase uuesti keema tõusta. Vala täidis põhjale, küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit. Tõsta kook ahjust, lase toatemperatuuril vormis jahtuda. Tõsta külmkappi tahenema minimaalselt neljaks tunniks.

Kaunistasin maasikate ja mündiga.

Heidi juhendamisel tegime veel maiustusi nimega s'more (nimetus väljendist "some more"). Need koosnevad täisterajahuküpsistest, vahukommist ja šokolaadist. Väga maitsvad pisikesed ampsud, mida nagu ma hiljem lugesin, meisterdatakse USA-s matkadel lõkke ääres magustoiduks nii, et vahukomm sulatatakse süte kohal ja pannakse koos šokolaadiga kahe täisteraküpsise vahele. No ikka ei saa nad üle ega ümber oma hamburgerist:)

Meie omad olid vähe peenemad ja vahukomme me ei grillinud. Küll aga küpsetasime küpsised, tegime ise vahukommid ja niristasime kogu kaunidusele veel sulašokolaadi. No tõesti, some more s'mores, please!

Foto: Maitse Klubi

Aga sellest, miks ja kelle süül vahukommitegu esimesel korral untsu läks ja kogu asja tuli otsast peale alustada, ajalugu vaikib:P

Beseekattega rabarbri-maasikapotikesed

Eesti toidublogisid lugedes saab õue vaatamatagi aru, mis aastaaeg on. Rabarber ja karulauk, karulauk ja rabarber. Turul olla nähtud ka juba kevadseeni mürkleid, kurreleid ja julgetele kogritsaid. Kaugel see kodumaine spargelgi on.

Ega ma muidugi praegu ainult rabarbrist ja karulaugust ei toitu. Sellele vaatamata jagaksin üht eriti maitsva rabarbrimagustoidu retsepti, millele komistasin perenaiste lehel, kus jäin taaskord imetlema Elisa kauneid, alati helge meeleoluga toidufotosid. Beseekattega rabarbripotid tundusid väga isuäratavad ja maitsvad nad said, tõepoolest!

Erinevalt algretseptist keetsin kokku rabarbrit ja maasikaid (jah, Hispaania omi. Sel aastal on nad täitsa magusad ja sellise keeduse sees ajavad asja vägagi ära).

Tarvis läheb:

• 300 g rabarbrit, paarisentimeetristeks juppideks tükeldatuna. Noori rabarbreid ära koori, koor annab kauni värvi.
• 150 g maasikaid, lõika pikuti neljaks
• 80 g suhkrut
• 3 spl Amaretto likööri

Besee:

• 1 munavalge
• 3 tl suhkrut
• mandlilaaste

Sega tükeldatud rabarber ja maasikad suhkru ja Amarettoga.

Keeda vaiksel tulel 10 minutit, niikauakuni rabarber ja maasikad on pehmed, aga mitte veel lagunenud. Sega minimaalselt.

Kurna.

Jaota keedus vormidesse. Mina täitsin kolmveerandi kõrguselt kuus espressotassi.

Besee jaoks vahusta munavalge kergeks vahuks. Jätka vahustamist, lisades suhkur kolme teelusika kaupa, kuni saad tugeva läikiva vahu.

Tõsta munavalgevaht mütsikesena rabarberipotikestele, puista peale mandlilaaste. Küpseta eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures 10 minutit, kuni besee on kaunilt beežikaks värvunud.

Rabarbri-maasikasegu kurnamisel ülejäänud vedelikust sai veega segamisel maitsva morsi.

Kahju, et maitseid veel virtuaalselt edastada ei saa, aga ühe rabarbripoti saadan koos palavate emadepäevaõnnitlustega 80 kilomeetrit üle lahe põhja poole oma kallile emale . Ma olen väga õnnelik oma ema üle ja selle üle, et ma olen ise ema, seega tänane päev läheb mulle vägagi korda. Annan ühtlasi teada, et mulle omistati taaskord meie ühiskonna algrakukese poolt Meie Pere Aasta Ema tiitel. Rebimine oli kõva, sest samale aunimetusele esitati kandidaaks ka vanaisa:)

Pühapäevahommik

The moment I wake up, before I put on my make-up...

veidike nostalgiat udusesse ja unisesse oktoobrihommikusse

Pisi-pavlovad

Pavlovategu sai ette võetud tegelikult juba paar nädalat tagasi, sõime seda magustoiduks pärast krevetisalatit.  Vahepeal said valmis aga metsmaasikad, mustikad  ja vaarikad ja pidi ju nendega mässama - nii jäigi pavlova tookord blogimata. Teen selle nüüd heaks.

Valmistusin pavlovateoks erilise hoolega, sest esiteks olid meil külalised, kes on mulle väga kallid, aga keda ma näen kord aastas või veel harvem ja teiseks piirdub minu senine kogemus pavlova tegemisel ühe ammuse korraga, mida ka, kui viisakalt väljenduda, ei saanud lugeda just õnnestunuks (loe: söödavaks). Niisiis, lugesin nami-namis läbi selleteemalise foorumi, uurisin eesti- ja muukeelseid retsepte. Lõpuks, tundes end justkui mingi pavlova-nimelise salasekti liikmena (niipalju igasugu nippe ja trikke olin teada saanud), otsustasin teha  armsaid mini- pavlovaid limoncellokreemiga (Limoncello on itaalia sidruniliköör).

Võtsin aluseks retsepti soomekeelsest "Gourmet" ajakirjast (2/08),  muutsin veidi koostisaineid ja küpsetusaega.

Põhi:

3 munavalget

1,5 dl suhkrut

1 tl valge veini äädikat

1 tl vanillisuhkrut

2 tl maisitärklist

Kreem:

2 dl 35%-list koort

100g maitsestamata toorjuustu (originaalretseptis oli kasutatud mascarponet)

3 spl tuhksuhkrut

2 spl Limoncellot või mõnd muud tsitruselikööri

Valmista beseepõhjad eelneval päeval. Vahusta munavalged kõvaks vahuks. Lisa pidevalt vahustades pool suhkrukogusest. Raputa vahu pinnale valge veini äädikas ja maisitärklis, vahusta läbi. Sega vanillisuhkur ülejäänud suhkrukogusega, lisa vahule ja vahusta veel, kuni vaht on sile ja läikiv ja ei valgu nõust välja ka siis, kui sa selle tagurpidi keerad.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tõsta munavalgevaht plaadile nii, et saad 10 "pesakest". See võiks välja näha umbes nii:

Kuumuta ahi 150 kraadini. Pane küpsetusplaat ahju ja keera kuumus kohe 100 kraadi peale. Küpseta beseepõhjasid 100 kraadi juures 90 minutit. Seejärel jäta ahjuuks praokile ja lase beseesid ahjus üleöö jahtuda ja kuivada. 

Kreemi jaoks vahusta koor, lisa toorjuust, tuhksuhkur ja liköör. Pane kreem lusikaga põhjadele. Kaunista hooajamarjadega. 

Igaüks sai ühe koogikese ja jäi väheks:) Järgmisel korral teen topeltkoguse, st kaks plaaditäit 

pisikesi pavlovaid!

Ja munakollastest sai sabayon.

Puuvilja-marjasalat cavasabayoniga

Marja- ja puuviljaaeg on just nüüd! Kõikvõimalikul kujul- niisama, kookides, jäätistes, magustoitudes, magusates ja soolastes salatites-tuleks neid vitamiinipomme praegu süüa, sest talvel võib sellisest värskusest ja maitsest ainult unistada... Isegi minu kohe 5-kuuseks saav poeg sai oma elu esimesed "päris" toidu maitseelamused just nüüd kahest metsmaasikast ja kahest mustikast:) Oioi, kuidas maitses!
Ka nami-nami kooskokkamise teemaks seekord tervislikud ja värsked puuvilja- ja marjasalatid.
Eile tegin Pavlovat, millest jäi üle munakollaseid ja ka pudeli Cavat olin külalisteootuses õhtusel poeskäigul riiulist kaasa kahmanud.
Et vahuvein sobib marjade ja puuviljade kõrvale joomiseks, siis miks mitte valmistada mõnus kerge magustoit, kus marjade ja puuviljade kaaslaseks cavaga sabayon (või zabaglione itaalia-päraselt). Sabayon on klassikaline prantsuse-itaalia päritolu magus kaste, mida tehakse tavaliselt munakollaseid, suhkrut ja veini/dessertveini/vahuveini veevannil vahustades. Ülioluline on kuumust mitte liiga suureks lasta, sest siis tekivad kastmesse munakollasetükikesed. Et mul on kord nii juhtunud, olen nüüd eriti ettevaatlik.

Puuvilja-marjasalat:
maasikad
aprikoosid
pirn
arbuus
mustikad
põldmarjad
ananass
muuda või lisa koostisaineid vastavalt marjade-puuviljade valmimisele või oma maitsele

Tükelda marjad ja puuviljad suupärasteks tükkideks, sega omavahel.

Sabayon
4 munakollast
1 dl suhkrut
1,5 dl cavat

Vahusta munakollased ja suhkur heledaks vahuks.Lisa cava. Tõsta kauss keeva veega poti kohale. Vispelda segu pidevalt. Sabayon on valmis, kui kogus on umbes kahekordistunud ja kaste on mõnusalt paks ja kohev.
Lase sabayon kas leigeks või täielikult jahtuda ja serveeri marja-puuviljasalatiga. Kaunista melissi või mündiga.

Roosiline rullbiskviit

Selle koogi puhul on tegelikult tegemist lihtsa rullbiskviidiga, mis metsamarjade ja suhkrustatud roosi õielehtedega kaunistatult sai üsnagi külluslik, lausa tort! Et aga peale vahukoore rasvainet koogis peaaegu polegi, on ta samas suvine ja kerge.

Biskviit:

5 muna

5 spl suhkrut

5 spl jahu

Täidis:

20o ml 35% koort

1 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

2 dl metsmaasikajogurtit

1 banaan

2 dl metsmaasikaid

Kaunistuseks:

metsmaasikaid, mustikaid, roosi õielehti

Biskviidi jaoks vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Sega õrnalt sisse jahu. Kalla taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 8-10 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Kummuta biskviit ahjupaadilt teisele küpsetuspaberile ja eemalda küpsetamisel kasutuses olnud küpsetuspaber ettevaatlikult biskviidi küljest. Keera biskviit koos küpsetuspaberiga rulli ja lase jahtuda.

Täidise jaoks vahusta koor suhkru ja vanillsuhkruga. Lisa 2 dl metsmaasikajogurtit, kahvliga purustatud banaan ja terved metsmaasikad. Määri täidis jahtunud ja lahtikeeratud biskviitpõhjale. Keera rull fooliumisse ja lase vähemalt 1 tund külmkapis seista.

Täidist jäi enne üle. Määri ülejäänud täidis külmkapist võetud rullbiskviidile ja kaunista metsmaasikate, mustikate ja suhkrustatud roosi õielehtedega.

P.S. Risto ja Viiu - kook sai tehtud teie küllatulekuks, aga kuna see lükkus edasi, pistsime ta ise pintslisse ja teie peal katsetame siis midagi muud:)

Rabarberi-maasikakissell

Suures rabarberikookide tegemise hoos olin täiesti ära unustanud keeta oma suurt-suurt lemmikut rabarberikisselli. Häbilugu. Õnneks saab seda viga veel parandada. Keetsin kisselli viimastest rabarberivartest ja esimestest maasikatest:) Ma koorisin pooled rabarberitest (koor hakkab juba üsna tugevaks muutuma), pooled jätsin koorimata - kisselli ilusa värvuse pärast. Ka maasikad annavad ilusat helepunast värvi. Mulle meeldib kisselli lihtsalt niisama külmana juua. Võib muidugi süüa ka vahukoorega, jäätisega, kohupiimakreemiga, riisipudruga. Igatpidi on väga hea!

Järgmine kissell valmib ilmselt mustikatest.

1 l vett

150 g suhkrut

300g rabarberit

200 g maasikaid

(võib võtta ka maasikaid ja rabarbereid pooleks või muuta nende vahekord oma maitsele sobivaks)

2 sl kartulitärklist

Tükelda rabarberid ja maasikad. Pisemad maasikad võivad jääda terveks. Sega vette suhkur, aja keema. Lisa rabarber, keeda 4-5 min. Lisa maasikad, keeda veel 4-5 min. Sega kartulitärklis vähese külma veega ja lisa see, samal ajal kisselli pidevalt segades. Kuumuta kissell keemiseni, mil ta pakseneb. Valmis!

Külmutatud sidrunine tort beseega

Minu kolme eelneva postituse retseptid osutusid vajalikuks selle mõnusa magusa juures:)

Good Foodist leidsin ahvatleva külmutatud suvise tordi, millele tuginedes valmis minu versioon. Eriti kiirelt ja lihtsalt saab tordi valmis muidugi siis, kui on võimalus (ja soov) kasutada valmis poe keeksi ja créme fraiche'i. Võib-olla on isegi lemon curd kusagil purgistatult müügil. Siis saab tordi kokku pandud 10 minutiga!

Vaja läheb:

5 lõiku keeksi

500 ml créme fraiche'i

u 200 ml lemon curd'i

(sidrunivõie)

u 30 g beseeküpsiseid

Tordipõhjaks lõika keeksist nii õhukesed lõigud, kui võimalik (alla 1 cm). Tort saab maitsvam, kui põhi on õhuke. Lao 4 lõiku 20 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi põhja, viies tee sobivateks paladeks ja täida tekkinud tühimikud.

Vala créme fraiche kaussi, lisa beseed, sega õrnalt läbi. Tõsta supilusikaga tordipõhjale vaheldumisi koore-besee segu ja sidrunivõiet. Ära neid omavahel sega. Kui täidis tehtud, raputa vormi õrnalt tasasel laual, et pind ühtlustuks. Kata vorm toidukilega ja panne vähemalt neljaks tunniks sügavkülma.

Tõsta vorm sügavkülmast välja 45 minutit kuni 1 tund enne serveerimist.

Kaunista värskete marjadega (näiteks sõstrad, maasikad, vaarikad...). Veidi sulanuna on teda hõlpsam lõigata ja maitse on ka parem, kui täiesti läbikülmununa. Tekstuur saab selline semifreddolik, poolpehme. Créme fraiche annab külmununa kergelt toorjuustuse maitse, sidrun hapusust ja beseed magusust ja õhulisust.

Järgmisel korral teen põhja õhema, seekord jäi minu jaoks veidi paksuks.

Ja muide, kõige maitsvam oli tort järgmise hommikul, kui ma eelmisel õhtul järelejäänud tüki olin pannud külmkappi, mitte sügavkülma. Isegi vormi oli ilusti hoidnud.

Veel veidi kannatust

Veel paar päikeselist päeva ja saamegi esimesed metsmaasikad suhu pista! Meil on aias neid kasvamas üsna palju, pihlakate all on lausa metsmaasikamuru:)
Sel aastal pidi üldse palju metsmaasikaid tulema-loodetavasti saab siis midagi ka sügavkülma talvise pühapäevapannkoogi peale panemiseks.

Maasika-jogurtitort

Hea kerge (selles mõttes, et light; lihtne muidugi ka!) kuuma suveilma tort.

300 g Digestive küpsiseid

100 g võid

u 500 g maasikaid

2 dl suhkrut

800 ml maitsestamata jogurtit

poole sidruni riivitud koor

8 lehte zhelatiini

Purusta Digestive küpsised ja sega sulavõiga. Suru 26 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja.

Purusta maasikad suhkruga, st tee toormoos. Jäta 5 maasikat terveks. Sega jogurt, maasikamoos ja riivitud sidrunikoor. Lisa leotatud ja sulatatud zhelatiin. Vala segu tordipõhjale. Lõika terveksjäetud maasikad pikkupidi neljaks ja laota jogurtisegusse. Lase külmas tarretuda.

Võid valmis tordist väljapiiluvatele maasikatele raputada veidi tuhksuhkrut ja kaunistada mündi-või melissilehekestega.

Kes tahab rammusamat kooki, võib poole jogurtikogusest asendada kergelt vahustatud 35%-lise koorega.

Eton mess-suvine maius

Mulle toodud hapude maasikate suurepäraseks päästeingliks osutus Eton mess. Ma ei teadnudki varem, et seda 70-aastase ajalooga desserti serveeritakse alati iga-aastasel Etoni Kolledzhi ja Winchester Kolledzhi vahelisel kriketiturniiril!

Igaljuhul hästi maitsev suvine maius.

200 ml vahukoort + pool spl suhkrut vahustada

u 300 g maasikaid tükeldada väiksemaks

u 50 g beseeküpsiseid- väiksemad lisa tervelt, suuremad võid pisemateks tükkideks teha.

Sega kõik omavahel. No tõesti on hea.