Kuvatud on postitused sildiga köök: soome. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga köök: soome. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Vorschmack

4 kommentaari
vorschmack

Ema poolt on mu juured otse ja tugevasti üle lahe põhja pool, sellest ilmselt ka soome köögi hingelähedus.
Vorschmack on slaavi päritolu toit, mis tähendab tõlkes saksa keelest "eelmaitse" või midagi taolist. Eelroog ühesõnaga. Mis ei tähenda, et seda peaks ainult eelroaks sööma. Välimuselt on toit suhteliselt tagasihoidlik, et mitte öelda, täiesti ilmetu. Mida kaunist saabki sündida, kui hautatakse üheskoos hakkliha, heeringat ja kilu, sibulat ja küüslauku ahjus ühtekokku 3 tundi. Ahjust tuleb välja vot selline asi:

vorschmack

Nadile väljanägemisele vastukaaluks on maitse suurepärane. Kõik on paigas. Õiged lisandid - peet, hapukurk, kartul, hapukoor - kõrvale ja nauding on garanteeritud. Vorschmacki kõrvale juuakse pits viina.  Vähemalt niimoodi tegi marssal Mannerheim (1867-1951), keda peetakse Soomes vorschmacki maaletoojaks ning kelle sagedaseks eelroaks Helsinki restoranis Savoy see oli. Alvar Aalto poolt disainitud aegumatu interjööriga restoranis pakutakse siiani Helsinki väidetavalt parimat vorschmackki ja seda on võimalik süüa istudes Mannerheimi nurgalauas. Muide, kuulus Aalto vaas, teate küll, see kaunis kargelt lainetava joonega, on tuntud ka Savoy vaasi nime all. Restorani avamisest kuni siiani on laudadel justnimelt needsamad eskimo naise seelikust inspireeritud vaasid.
Vorschmackki võib teha kas ainult lambalihast või siis lambalihast koos teis(t)e liha(de)ga. Juuris sõin hoopistükkis ulukivorschmackki. 
Originaalis olla küpsetatud lambapraad ja siis poole kilo liha kohta võetud 1 heeringafilee. Kilu, küüslauk, konjak, tomatipasta on hilisemad lisandid ja võib kasutada või mitte kasutada vastavalt maitsele. Valmistamine käis nii, et lambaliha küpsetati praena ja seejärel aeti läbi hakklihamasina koos heeringa ja sibulaga. Saadud mass läks mitmeks tunniks ahju küpsema. Et enam kaugeltki igas kodus hakklihamasinat pole, on uuemad retseptid köögikombaini usku.
Ma kasutasin lamba- ja veisehakkliha, kaladena heeringat ja vürtsikilu. Soomekeelsetes retseptides tuleb ettevaatlik olla sõnaga "anjovis". Sageli tõlgitakse see valesti anšooviseks, nii ka paaris minu riiulil olevas soome keelest tõlgitud kokaraamatus. Soomlaste "anjovis" ei ole mitte anšoovis, mis on hoopis üks teine kala, vaid põhimõtteliselt sama mis vürtsikilu.  Ta on magusam kui meie vürtsikilu, aga meie oma sobib asenduseks väga hästi. Eriti sobilik on Kipperi anšoovis, mis on ka selline magusamat sorti vürtsikilu.
Vorschmacki tegemine ei ole üldse keeruline, aga tuleb arvestada teatud ajakuluga. Õnneks ei tule kõiki neid tunde ahju ääres passida, mõned korrad peab ainult segama.

Tarvis läheb:

2 sl võid
400 g lambahakkliha
400 g veisehakkliha
1 hakitud sibul
3 hakitud küüslauguküünt
100 g soolaheeringafileeed (see on üks keskmine heeringafilee)
4 vürtsikilu fileed
2 sl kontsentreeritud tomatipastat
u 700 ml vett
3 sl konjakit
pipart

Kõige parem on vorschmackki valmistada raud- või malmpannil, millel saab kõigepealt praadida ja pärast sama panni ahju panna. Kui sellist panni pole, ajavad asja ära ka tavaline pann ja ahjuvorm.

Sulata pannil või ja pruunista selles hakkliha helepruuniks.Lisa sibul, küüslauk ja tükeldatud soolaheeringas. Järgmisena lisa tükeldatud kilufileed ja tomatipasta. Lõpuks vala hulka konjak ja vesi.

Lase kaane all pool tundi vaiksel tulel keeda. Seejärel peenesta saumikseriga.

Vala segu pannile tagasi (või ahjuvormi) ja siis ahju. Lase küpseda 150 kraadi juures 3 tundi. Sega 3-4 aeg-ajalt ja jälgi, et põhja ei kõrbeks. Kui tundub, et vett on liiga väheks jäänud, lisa. Võta ahjust ja maitsesta pipraga.

Serveeri kahe lusika abil vormitud vorschmack (marineeritud) peedi, hapukurgi, hapukoore ja ahjukartulitega.

laupäev, 23. jaanuar 2010

Heeringakaaviar

3 kommentaari

Naljakas nimi sellel ampsul. Kui kaaviari all mõelda soolatud kalamarja, siis sellega siinkohal tegu ei ole. Küll aga tuletab see soolane hõrgutis veidi kaaviari teralist tekstuuri hamba all meelde küll. Retseptiidee Hans Välimäki "Mummolast".
Heeringas on maitsvaim turult või poe kalaletist tervelt ostetuna ja ise fileerituna- siis ta on õrn ja suussulav. Need pakendatud erinevalt maitsestatud heeringad poes konserviriiulil kipuvad puised ja äädikased olema.

Tarvis läheb:

2 heeringafileed (umbes 300 g)
1 sibul
2 kõvakskeedetud muna
2 keedetud kartulit
1 õun
1 hapukurk
1,5 dl hapukoort
4-5 spl hakitud tilli ja murulauku

Heeringast, sibulast ja munast tuleb saada ühtlane mass. Mina tegin köögikombaini hakkimislisaga. Väga hästi töötab siinkohal ka hakklihamasin. Sauseguriga peaks ka teoreetiliselt saama.
Saadud segule lisa hästi pisikesteks kuubikuteks hakitud kartul, õun ja hapukurk. Sega hulka hapukoor ja maitseroheline. Lase külmkapis paar tundi maitsestuda.

Rukkileiva peal võrratu. Ja kui värske kartul ükskord peale jääaega tuleb, siis selle juurde proovin ka kindlasti!

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails