Kanafilee jõhvika-apelsinikastmes

Algussõnad tuleb laenata Piretilt, kes ühe oma lihapalliteemalise postituse alustuseks teatas, et hakkliha teda üldiselt eriti inspireeri. Niisiis, kanafilee mind üldiselt eriti ei inspireeri. Kanaliha (eriti maks, süda, kintsuliha) iseenesest on väga mõnus. Tervelt ahjus küpsetatud kana on üks õige pühapäevane kodune toit, millest lutsutatakse puhtaks viimane kui kont. Kanafilee aga pole kaugeltki parim osa kanast, kipub jääma kuiv, tuim ja maitsetu.
Kirjutasin paar nädalat tagasi "Päevalehele" jõhvikateemalist artiklit ja sinna oli vaja üht soolast toitu, kus on kasutatud jõhvikaid. Ameerikas on jõhvika-apelsini kooslus populaarne nii soolastes kui magusates toitudes. Inspiratsioon selleks toiduks sündiski teistpoolt ookeani maitsete ja oma külmkapi sisu revideerimise kombinatsioonist.
Ja üllatus-üllatus: kanafilee jäi hapukas jõhvika-apelsinimahla segus hautatuna pehme ja väga maitsev, kohe tõega! Selle retsepti lisan kohe rõõmuga blogisse. Iga-reedeses Päevalehe toiduleheküljes on olnud veel üht-teist mõnusat, mis ootab, et siinsel blogardil tekiks rohkem aega sellele nii mõnigi postitus pühendada.Ajalehes kirjutamise stiil on ilmselgetel põhjustel üsna kuiv ja isikupäratu, mu toimetaja koristab kõik hüüumärgid, õhkamised ja viimasegi kui  emotsiooni. Õnneks blogis saan rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on:) Iga siinavaldatud toit peab kätte saama talle väärilised hüüumärgid.

Tarvis läheb:

4 kanafileed
1 dl nisujahu
1 tl soola
 ¼ tl pipart
2 sl võid
2 dl vett
2 dl jõhvikaid
1 dl pruuni suhkrut
1 apelsini mahl ja riivitud koor
noaotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

Sega nisujahu soola ja pipraga. Veereta selles kanafileesid ja pruunista seejärel pannil kuumas võis. Tõsta kõrvale.
Vala samale pannile vesi, jõhvikad, pruun suhkur, muskaatpähkel, apelsinimahl ja riivitud koor. Keeda viis minutit.
Tõsta kanafileed kastmesse ja hauta vaiksel tulel kaane all umbes 25 minutit. Kasta aeg-ajalt kanafileesid kastmega.
Serveeri kanafileed riisipadjal kastmega ülevalatult, lisandiks ahjus küpsetatud sibulad. Nende valmistamiseks koori mõned sibulad ja lõika pikkupidi neljaks sektoriks. Pane ahjupannile või -vormi, lisa veidi õli, soola ja soovi korral rosmariini. Küpseta 200 kraadises ahjus u 20 minutit.

Kana veini-koorekastmes

Lugu sai õigupoolest alguse sellest, et mulle jäi FB-s silma Ragne teade, et Rannamõisa korraldab linnuliha retseptide konkursi. Mulle meenusid kohe mu kalkunikebabid, mida ma valmistasin justnimelt sellesama tootja hakitud kalkuni kintsulihast. Ja et mul see retsept kohe kenasti võtta oli ja ma spetsiaalselt võistluse tarbeks ei pidanud midagi kokku mõtlema/vaaritama, saatsin esimest korda elus oma retsepti retseptivõistlusele!

Ja suur oli mu üllatus, kui tulemusi teada saades selgus, et olin võitnud 3-nda koha ja selle auga kaasnes 500 krooni eest Rannamõisa tooteid. Mis te arvate, mida mu niigi napp sügavkülmikuruum nüüd täis on.

Nii repliigi korras mainin, et retseptivõistlus oli anonüümne, st varjunimedega ja eriti tore asjaolu on minu meelest see, et võistluse võitja juustuse kana-tatravormi autoriks osutus 14-aastane noor inimene. Super! Annab täitsa lootust.

Et ma nüüd pidin kusagilt otsast kanasöömisega pihta hakkama, siis esmalt tõstsin kingihunnikust välja kanakintsud, lappasin nami-nami retseptikogu ja leidsin sealt toreda prantsusepärase kanakintsude valmistamise retsepti. Sellest inspiratsiooni saades valmistasin toidu nii:

Tarvis läheb:

2 spl võid

1 spl oliivõli

1 kg kanakintsu (u 7-8 tk)

soola

musta pipart

1 sibul

4 küünt küüslauku

2 dl kuiva valget veini

1 tl kontsentreeritud tomatipastat

2 dl 35% rõõska koort

2 sl Dijoni sinepit

soola

musta pipart

1 sl hakitud siledalehist peterselli

2 sl hakitud murulauku

Maitsesta kanakintsud soola-pipraga. Kuumuta paksupõhjalise haudepoti põhjas oliivõli ja või, pruunista kanakintsud. Lisa hakitud sibul ja küüslauk, kuumuta koos kanaga paar minutit. Sibul ja küüslauk ei tohi kõrbema minna, see rikub kastme pehme koorese maitse.

Vala potti vein, lase keema. Lisa tomatipasta, koor ja sinep. Pane potile kaas peale ja hauta umbes 45 minutit vaiksel tulel, kuni kana on hästi pehme ja suussulav. Kui kana valmis, lisa hautisele maitseroheline, hoia veel 10 minutit kaane all, siis jõuab ürtide maitse ilusti kastmesse imenduda. Vajadusel maitsesta veel kastet soola-pipraga.

Terve pere titest vanaemani oli söönud ja kiitnud. Aga mina samal ajal kokkasin ja sõin juba hoopis midagi muud :P

Pidulik pasteet ja kaunis kreem

Pasteedi retsept jõudis minuni lasteaia lõpupeo pidulaua kaudu ja üsna segaseid teid pidi. Algretsepti autoriks pidavat olema Maru. Maru, kui sa peaksid kunagi sattuma seda postitust lugema, kinnita oma autorlust selgelt sõnaga "Jah!" :)

On kuidas on, igaljuhul maitsev ja luksuslik on ta küll tänu lisatud alkoholile, magusatele ploomidele ja krõmpsuvatele piiniaseemnetele. Koostisainete nimekiri on üsna pikk, kuid valmistamine on suurepärast tulemust arvestades isegi kuidagi liiga lihtne.

Tarvis läheb:

500 g broileri maksa (1 külmutatud pakk)

100 g võid (50+50)

1 porgand

3-4 dl valget veini

8 kuivatatud musta ploomi

8 päikesekuivatatud tomatit

4 spl brändit

1 sibul

3-4 küüslauguküünt

soola ja pipart

rosmariini (värske, umbes 12 okkakest)

peotäis röstitud seedermänniseemneid

Sulata külmunud maks, pese ja kuivata. Pruunista kiiresti tulisel pannil 50 g võiga.

Lisa hakitud sibul, purust küüslauk, pipar, sool,valge vein, peeneks hakitud porgand ning vajadusel pisut vett. Ma vee lisamiseks vajadust ei näinud.

Lase umbes 10 min haududa.

Vala segu kõrgeservalisse kaussi, lisa ploomid, tomatid, kuival kuumal pannil röstitud seedermänniseemned, brändi, rosmariin, 50g pehmet võid ning lase nuimikseriga pasteediks. Või peenesta köögikombainis. Kui tundub kuiv, lisa päikesekuivatatud tomatite õli.

Seda pasteeti pole tarvis liiga kreemiks lasta, maitsvam ja kaunim on, kui ta on üsna sõmer ja ploomi-tomati-porgandi-seedermänniseemne mikrotükikesed näha ja hamba all tunda.

Peedi-mädarõika kreemi idee sain siit Pille blogist. Nii kaunivärvilist määret lihtsalt peab proovima! Ja maitsev on ta ka.

Tarvis läheb:

1 väiksem keedetud või röstitud peet, jahtunud

150 g maitsestamata toorjuustu, toasoe

1 spl mädarõigast

1 spl hakitud värsket tilli

soola, pipart

Riivi peet peene riiviga, sega kõik koostisained omavahel.

Paku määrdeid (omatehtud) leivaliste-saialistega. Miks mitte kodumaa sünnipäevalaual.

Saagu suppi!

See postitus sündis nüüd tänu tegelikult ühele üsna kurvale seigale. Nimelt õnnestus kellelgi meist mu fotoaparaat paigutada riiulis sellisele kohale, kust ta ühel hetkel lihtsalt alla kukkus. Nii õnnetult, et meil oli võimalik tutvuda objektiivi siseelunditega, kuna ta oli lihtsalt pisikesteks tükikesteks pudenenud.

Nüüd pole ma juba nädalajagu saanud toitudest pilti teha. Lapsed vaatavad enne söömahakkamist nõutute nägudega mulle ja üksteisele otsa, et kas tõesti võib sööma hakata - pilt ju tegemata! Ma loodan, et nad sellega väga ära ei harju, sest peagi seisab jälle söögilaua kõrval täieõigusliku lauakaaslasena statiivil sõber fotokas:)

Et nüüd uusi pilte pole peale tulnud, mis hädasti blogimist vajaksid, saan teha teoks kauaaegse mõtte pühendada üks postitus siin blogis oma lemmiksuppidele. Paremat aega kui praegune nutune seis värske köögiviljavaliku osas ja lumised käredad talveilmad ei saa selleks olla - üks mõnus mitu tundi vaiksel tulel podisenud puljong, mõned kartulid/sibulad/porgandid/peedid/kapsad ja valmib kodune, kõigi eestlaste maitsemeeltesse arvatavasti juba lapsepõlvest saadik sisse sööbinud soe ja toitev potitäis.

Niikaua kui ma oma söömisi mäletan, mäletan ka suppe - vanaema tehtud kanasuppi, mille puljongit võisin lõpmatuseni limpsida, ema keedetud üliselge leemega pühapäevalõunaseid suppe, mida sõime pisikeste maitsvate pärmitainast lihapirukatega.

Nüüd meie peres on need kodused lihtsad supid pea igal argipäeval lõunatoiduks - puljongid keedan nädalavahetusel valmis ja hoian külmkapis. Lapsed söövad õnneks suppe hea meelega, minust endast rääkimata.

Kindlasti on kõigist nendest suppidest igal perel oma variant ja ei mina ega kindlasti ka paljud teised ei keeda neid retseptis sõrmega järge vedades. Ma panen siin siiski kirja meie pere retseptid- st supikeetmise nii, nagu mina seda teen.

Kõige olulisem: hea supi saladus on hea puljong! Hea puljong on ise kontidest ja lihast keedetud.

Borš.

Veiselihapuljong:

• umbes 1200-1500 g kondiga veiseliha
• 3 l vett
• 3 loorberilehte
• u 10 pipratera
• soola
• 1 sibul
• 2 porgandit

Supiköögiviljad:

• 1 keskmine kapsapea
• 5 kartulit
• 2 sibulat
• 2 porgandit
• 800 g keedetud riivitud peeti

Maitsestamiseks:

• 1 tl suhkrut
• 1 tl 30% äädikat
• soola
• pipart
• 4 küüslauguküünt
• pealepuistamiseks maitserohelist- hakitud peterselli, rohelist sibulat, murulauku, tille- kõike, mõnd neist või vähemalt ühte:)

Pese külma jooksva vee all liha ja pane potti. Vala külm vesi peale ja lase keema minna. Riisu tekkinud vaht. Lisa terve sibul, terved porgandid, loorberilehed ja pipar. Raputa soola ka natuke - mitte palju, supi maitsestamine toimub päris lõpus, aga niipalju, et keedetud liha päris mage ei oleks. Keeda vaiksel tulel kaane all 3 tundi.

Kurna valmiskeedetud puljong. Jäta alles ainult liha ja tõsta puljongist välja, muu võid ära visata.

Nüüd supiköögiviljad: haki kapsas, tükelda kartul. Lõika sibul pooleks ja siis ribadeks. Riivi jämedalt porgand.

Kuumuta sibulat ja porgandit pannil õlis veidi, umbes 7 minutit.

Lase puljong uuesti keema, lisa porgand-sibul, kapsas. Keeda pool tundi. Siis pane hulka kartulid, keeda umbes 10 minutit. Lõpuks lisa riivitud peet ja keeda kõike koos veel 5-7 minutit. Nüüd on jäänud veel supisse panna tükeldatud veiseliha. Maitsesta supp: lisa suhkur, äädikas, maitse järgi soola ja pipart.

Tõsta supipott tulelt ja pane sisse hakitud maitseroheline ja hästi peeneks hakitud küüslauk. Hoia kaant peal nüüd vähemalt 15 minutit, siis saavad kõik maitsed ühtlustuda (tegelikult ongi borš parim järgmisel päeval). Serveeri hapukoorega.

Kana-klimbisupp.

Kanapuljong:

• 1500 g kanakonte lihaga. Ma kasutan Talleggi külmutatud supikogu, milles on mittestandartsed kintsu- ja seljatükid. Sobivad hästi ka lihtsalt kintsud ja tiivad. Kunagi oli müügil ka supikana, aga sest ei tea ma enam midagi.
• 3 l külma vett
• 1 sibul
• 1 porgand
• mõned pipraterad
• 1 spl soola

Pese kanatükid, pane potti ja vala peale külm vesi. lase keemiseni tõusta, koori vaht. Lisa kõik muu ja keeda kaane all vaikselt podisedes 3 tundi. Kurna. Jahuta ja pane külma või tee kohe suppi edasi. Ega seda kanaliha, mis sealt järgi jääb, pole mõtet enam kasutada- seda on raske puhastada ja näiteks tiibade küljes seda kuigipalju polegi. Nii et kui soov supis ka kanaliha kasutada, siis selle tarbeks mina keedan pärast puljongis eraldi kanaliha. Tükeldatud filee keetmine võtab aega umbes 15 minutit.

Supi sisse:

• 2 porgandit
• 5 kartulit
• soovi korral 1 kanafilee

Lase puljong uuesti keema ja lisa tükeldatud porgand ja kanafilee, 10 minuti pärast kartul.

Kui oled kartulid lisanud, tee

klimbid:

• 1 muna
• 1 sl sulavõid
• 1 dl vett (või piima või puljongit)
• 2 dl jahu
• 0,5 tl soola

Minu klimbitainas on hästi lihtne, aga meile need klimbid hirmsasti maitsevad - parajalt tummised, samas mitte liiga rasked. Just sellised, nagu vaja.

Klopi muna lahti. Lisa vaheldumisi vett ja jahu, samal ajal segades. Lõpuks sega sise sulavõi. Maitsesta soolaga.

Tõsta teelusikaga supi sisse pisikesed klimbitörtsud siis, kui kartulid on kohe-kohe pehmed. Kui klimbid on tõusnud supi pinnale, on nad valmis. Maitse veel suppi ja kui tarvis, lisa soola ja pipart.

Raputa peale rohkelt värsket siledalehist peterselli, minu jaoks on see lahutamatu kana-klimbisupi kaaslane.

Frikadellisupp.

Frikadellisuppi ei keeda ma puljongist. Kui frikadelle vees keeta, saab sellest niisamagi puljong. Üks kiiremaid, lihtsamaid ja maitsvamaid suppe. Vaja läheb ainult vett, kartulit, porgandit, frikadelle, soola ja pipart.

Frikadellid:

natuke võid või õli sibula kuumutamiseks

1 hakitud sibul

250 g hakkliha. Olen katsetanud ja parimad frikadellid saanud pooleks veise- ja seahakklihast. Puhtalt veisekad jäid liiga puised ja kuivad, seahakklihast aga liiga pehmed ja rasvased.

1 muna

1 sl vett

soola, pipart

Kuumuta pannil õli või sulata või ja kuumuta hakitud sibul läbipaistvaks. Klopi lahti muna. Sega muna, vesi, kuumutatud sibul, sool ja pipar hakklihaga. Vormi märgade kätega väikesed pallikesed.

Lase 2 liitrit vett keema, lisa 2 tükeldatud porgandit ja 10 minuti pärast 5 tükeldatud kartulit. Keeda 1o minutit. Lisa supisse frikadellid ja keeda niikaua, kuni frikadellid on pinnale tõusnud. raputa supile veel maitserohelist: tilli, peterselli, rohelist sibulat. Üldiselt kehtib maitserohelisega iga supi puhul see, et peale maitserohelise lisamist võiks supp kaane all veel 15-20 minutit seista, et maitsed kõik ilusti supisse läheksid ja selle aromaatseks teeksid.

Kana-nuudlisupp.

Siin on kõik sama, mis kana-klimbisupi puhul. Selle vahega, et klimpide asemel tuleb lisada supinuudlid.

Hapukapsasupp.

• 300 g taist sealiha
• 2 liitrit vett
• 300 g hapukapsaid
• 2 sl odratangu vōi kruupe
• 1 porgand
• 5 pipratera
• soola
• suhkrut
• 1 loorberileht

Vala tükeldatud lihale külm vesi, lase keema. Riisu vaht. Lisa hapukapsad, pestud tangud või kruubid ja riivitud porgand. Keeda vaikselt podisedes 2 tundi. Umbes pool tundi enne keetmise lõpetamist lisa sool, pipar, suhkur ja loorberileht. Lausa supersupp! Ja jumala tõsi on see, et mida rohkem üles soojendad, seda paremaks läheb.

Muidugi keedan ma ka muid suppe, kui need siin. Minestronet, taipäraseid, püreesuppe, tomati-, läätse- jnejnejne. suppe.

Need viis on minu isiklikud lemmikud.

Õllekana

Olles veetnud pea terve pühapäevase päeva tai köögi koolitusel hurmavate ingveri-, küüslaugu- seesamiõli ja laimilehtede aroomi sees, kõht Som Tam'ist Khao Pad Gai'ni head paremat täis, ootas mind koju saabudes igapühapäevaõhtune ahjukana, seekord hoopis teistsorti kui tavapäraselt. Lapsi kantseldava mehe küpsetatud, kes tundis end ajutises koduperenaise rollis täitsa mõnusalt, vähemalt selle päevakese.
Kana oli torgatud istuma pooliku õllepurgi otsa ja siis ahjus röstitud. Vaatamata juba päeva jooksul söödud 8-le käigule tai köögist ei suutnud ma vastu panna ja sõin ka kana. Oi see oli maitsev! Õlu oli kana seestpoolt aurutanud ja niiskena hoidnud, nii et kana oli seest pehme ja mahlane, väljast aga krõbe. Täiuslik! Lisaks oli õllearoom imbunud kanalihasse ja teinud maitse lihtsate vahenditega eriti hõrguks.
Foto on tehtud juba veidi räsitud kanast, pime oli ka ja ma tean, et suurem asi foto see pole, aga mingi mulje roast vast ikkagi annab. Purk sees näha ja puha.

Siin retsept:

1 broiler
soola pipart
0,33 purk õlut (väike)

Ava õllepurk, tee poole õluga, mis tahad, aga pool jäta purki sisse. Tee kaande ja purgi ülaäärde mõned väikesed augud. Selleks kasuta näiteks naasklit, pudeliavajat, peenikese otsaga nuga vms käepärast.
Pane purk ahjunõusse püsti ja vajuta selle peale soola ja pipraga seest ja väljast hõõrutud kana. Kana jääb õllepurgi peale "istuma". Lastel nalja kui palju!
Küpseta 180-kraadises ahjus (pöördõhk) 1,5 tundi. Küpsetamisaeg oleneb kana suurusest, kui on kidur ja pisike eksemplar, lähem vähem aega (nii tunnike) ja teistpidi jälle mõnikümmend minutit rohkem. Väljatilkunud leem vala serveerides kindlasti kanale, see on aromaatne ja maitsev.

Edit: 19. september 2010:

Seoses sügiseste ilmadega algas meil jälle igapühapäevane õllekana küpsetamise hooaeg. Saan lisada nüüd ka veidi parema foto purgil istuvast proua peata kanast.