Mandline kohupiimakook aprikoosimoosiga

Selle kohupiimakoogi põhjaks on vahelduseks tavapärasele muretainale lehttainas. Eriti maitsvaks teevad ta nii täidises kui kattes olevad mandlid. Kohupiima ja põhja vahel annab särtsu aprikoosimoos.

Põhi:

400 g lehttainast või pärmi-lehttainast*

Täidis:

500 g teralisemat kohupiima (mitte pastat ega kreemi)**

4 spl suhkrut

4 muna (2 tervet, 2-l kollased ja valged eraldi)

50 g sulatatud võid

1 spl maisi- või kartulitärklist

1 tl vaniljesuhkrut***

50 g jahvatatud mandleid****

3 dl aprikoosimoosi või -marmelaadi*****

Kõigepealt valmista täidis. Vahusta mikseriga 2 muna ja 2 munakollast suhkruga, lisa kohupiim, jahutatud sulavõi, tärklis, peenestatud mandlid ja vaniljesuhkur. Mikserda paar minutit.

Vahusta 2 munavalget kõvaks vahuks ja sega ettevaatlikult ja õrnalt segu altpoolt ülespoole tõstes kohupiimatäidisega.

Vooderda 24 cm lahtikäiv küpsetusvorm küpsetuspaberiga (põhi ja 3 cm kõrguselt servad). Rulli tainas üsna õhukeseks, paari millimeetri paksuseks ja kata sellega vormi põhi ja servad. Vajuta tainas servadest kõvasti vormi külge, lehttainas ei taha eriti küpsetuspaberi küljes seista.

Määri põhjale aprikoosimoos, vala selle peale kohupiimatäidis.

Küpseta eelsoojendatud 225-kraadises ahjus 15 minutit. Keera kuumus 160 peale ja küpseta veel 40 minutit. 15 minutit enne 40 minuti täissaamist tõsta temperatuur 175 peale, võta kook korraks ahjust ja määri peale küpsemise ajal valmistatud

kate:

50 g võid

50 g suhkrut

1 spl nisujahu

1 spl piima

50 g mandlilaaste

Kuumuta segades võid, suhkrut, jahu ja piima, kuni suhkur on lahustunud. Ära keeda. Tõsta tulelt ja sega hulka mandlilaastud. See segu määrigi peaaegu valmis koogile. Tegu on põhimõtteliselt toscakattega.

Kattega kooki küpseta veel 175 kraadi juures 15 minutit. Kui ahi võimaldab, kasuta ülaltkuumust.

Tõsta kook ahjust ja lase enne vormist väljavõtmist ja söömist täielikult jahtuda.

* jah, ma tean, et külmutatud pakid on 500-grammised, aga seda on 24 cm vormile palju, nii et natuke jääb üle ikka

** kasutasin Saidafarmi magustamata ja maitsestamata kohupiima

*** Santa Marial on hea naturaalne mustade vaniljetäpikestega vaniljesuhkur, ei ole sünteetiline vanilliin

**** mandlid võib ise jahvatada, aga poes on ka Saksa päritolu 100-grammine pakike, nimeks "Peenestatud mandlid"

***** kasutasin Põltsamaa kuivatatud aprikoosidest tehtud moosi, väga mõnus suurte aprikoositükkidega. Ainult et jube magus on. Aga täidisesse panin selle eest üsna vähe suhkrut.

Hommikune edit: öö läbi külmkapis seisnuna maitseb eriti hea!

Kevadpühad

...on nüüd peetud ja kohe kevadisem olemine ka. Ehkki mu aed on veel enamjaolt osaliselt lume, osaliselt hiigellombi all, leidsin peenralt sulanud lume alt peterselli, salveid ja münti. Olid seal sooja lumevaiba all ennast ilusti roheliseks kasvatanud ja saime juba oma peenra münti pühadelambale.

Mune värvisime traditsiooniliselt sibulakoortega. Olen igatmoodi proovinud ja midagi pole teha, nii on ikka kõige ilusam ja omasem.

Lapsed hullasid lisaks nagu alati öko-munavärvidega ja said oma munad just selliseks, nagu tahtsid.

Esimest korda elus muna koorida proovimine tundus esialgu kõige pisemale noormehele üsna eemaletõukava tegevusena (vaata vastikust väljendavat suujoont), hiljem oli raskusi talt muna käest saamisega.

Lammast tegime ka nii nagu alati: 2 tallekooti said liigsest rasvast puhastatud, noaga lihasse tehtud aukudesse pistsin küüslauguküüned ja rosmariiniokkad. Liha hõõrusin sisse seguga, mille tegin purustatud koriandriseemnetest, mündist, tüümianist,mustast piprast, mustsõtramoosist, sojakastmest, balsamicost ja oliivõlist. Kõike natukene, sortsu ja näpuotsatäie kaupa, et talle õrn maitse ikka põhiline oleks. Selle seguga määritult ja küpsetuskotti pakitult läksid koodid külmkappi 24 tunniks maitsestuma.

Sellesamas küpsetuskotis panin talle ka ahju, esialgu küpsetasin 225 kraadi juures 15 minutit ja siis 2,5 tundi 120 kraadiga. Juurde ahjupannil tehtud kartuli- ja sibulasektorid, eriti head veini ja pärast jäi üle ainult veel sõrmed ja taldrik puhtaks limpsida.

Veel lihast rääkides, avasime ametlikult ka grillihooaja mõnusate searibide, seente ja salatiga. See viimane oli tegelikult lihtsalt kurk ja tomat. Viimane pakkus meeldiva üllatuse, olles täitsa tomati maitsega vastukaaluks tavapärasele talvisele plastmasstomatile.

Ribid olid nagu ribid ikka-pealt krõbedad, seest mahlased ja parajalt rasvased. Väga head. Eriti mõnusaks osutusid aga lisandina seened (eelmisel fotol paremal ülal), milleks kasutasin pruune šampinjone. Need on seenesema maitsega kui valged. Kuumutasin pannil veidi oliivõli ja võid ja hautasin selles ühe hakitud sibula klaasjaks. Lisasin pooleks lõigatud seened ja hautasin sibulaid-seeni 10 minutit. Maitsestasin soola-pipraga ja raputasin serveerimisel tilli peale. Need seened ei ole nüüd muidugi mingi eriline gastronoomiline innovatsioon, aga no oli maitsev ikka küll.

Kohupiimast ei saanud muidugi üle ega ümber, tegin maitsvat kohupiimakooki virsikutega:

Koogi tegin nami-nami retsepti järgi, mis asub siin.

Ja muidugi pasha!

Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et see oli minu elu esimene pasha:). Ilmselgelt mitte viimane. Pashavormi mul pole, nõrutasin teda marliga vooderdatud sõelal kausi kohal. Imemaitsev! Kreemine, mahlane, suussulav. Tegin pistaatsiapähklite ja rosinatega, kaunistasin virsikute, hakitud pistaatsiapähklite ja apelsinilõikudega. Mandlilaastud olid ka kaunistamiseks valmis röstitud, aga ununesid. Juhtub:) Pasha algretsept on siin.

Kevadpühade raames sai veel tehtud seda feikhärjasilma ja täidetud mune.

Ehkki minu jaoks ei oma kevadpühad mingit sügavat religioosset tähendust, oli siiski rõõmus, puhastav, helge ja kevadine nädalavahetus. See postitus sai peaasjalikult selleks kirjutatud, et järgmisel aastal samal ajal oleks hea meelde tuletada, mida ja mismoodi tehtud sai. Ja ehkki pasha, värvitud munad ja lammas jäävad nagu raudnaelad meie kevadpühasid maitsvaks tegema, võib järgmisel kevadel ka midagi uut kavva võtta.

Apelsinine moonikook kohupiima-hapukoorekreemiga

Pikk ja lohisev pealkiri sai, aga samas ka kõik, mis selle koogi juures rolli mängib, on üles loetletud:

rohkelt krõmpsuvaid mooniseemneid mahlase apelsinimaitselise taina sees, vahel ja peal lihtne kreem hapukoorest ja kohupiimast. Kui sellised maitsed meeldivad, siis on see kook kindla peale minek.

Mitte väga magus, mahlane, niiske, eriti mõnus peale külmkapis seismist.

Tainas

175 g võid

1,5 dl suhkrut

2 muna

1 dl mooniseemneid

2 dl värskelt pressitud apelsinimahla (poes on müügil võrku pakitud seemneteta "mahlaapelsinid", ongi selline nimi- sealt saab tõesti palju magusat mahla)

2 apelsini riivitud koor

3 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

Kreem

200 g kohupiima

150 g hapukoort (30%)

2 spl värskelt pressitud apelsinimahla

1 dl suhkrut

Hõõru toasoe pehme või suhkruga vahule. Lisa pidevalt kloppides ükshaaval munad. Sega hulka riivitud apelsinikoor.

Sega apelsinimahl mooniseemnetega. Lisa segu või-munavahule vaheldumisi küpsetuspulbriga segatud jahuga. Sega tainas hoolsalt ühtlaseks.

Määri 20 cm lahtikäiva koogivormi küljed võiga ja kata põhi küpsetuspaberiga. Vala tainas vormi. Küpseta 175 kraadi juures umbes 45 minutit. Kontrolli küpsust keskelt puutikuga.

Tõsta vorm ahjust, lase koogil pool tundi vormis jahtuda, võta välja ja lase täielikult jahtuda.

Lõika kook kaheks nagu tordipõhi ja määri keskele, peale ja külgedele hapukoorest, kohupiimast, apelsinimahlast ja suhkrust kokkusegatud kreem. Pealt võib kaunistada apelsinikoore ribakestega. Lase koogil enne söömist külmkapis taheneda 2-4 tundi.

Peale söömist võiks korra peegli eest läbi käia ja igaks juhuks naeratada:)

Kohupiima-martsipanitort

Veebruarikuus on meie peres mitu sünnipäeva. Torte tuleb teha rohkem kui üks. See on üks eelproov vanima poja sünnipäevaks.

Ja kes ütles, et valentinipäeva tort peab olema heleroosa sefiirihunnik punaste suhkrumassist südametega?

Põhi:

80 g martsipani

80 g võid

1 muna

3 dl jahu

(retsept nami-namist)

Täidis:

600 g kohupiima

200 g hapukoort

4 muna

3 dl suhkrut

1 sidruni pressitud mahl ja riivitud koor

Kate:

200 g martsipani

16 söetabletti

Põhja jaoks pane külm või ja külm martsipan köögikombaini ning töötle lõiketeraga, kuni saad ühtlase segu.

Lisa jahu, sega tainas puruseks. Lisa muna ning sega kiiresti läbi. Liigne segamine, muudab taina kõvaks! Võta tainasegu köögikombainist välja ning sõtku ühtlaseks. Keera tainapall toidukilesse ja pane 30 minutiks külmkappi.

Täidise jaoks sega omavahel kohupiim, hapukoor, lahtiklopitud munad, suhkur ja sidrunimahl ning -koor. Ühesõnaga kõik ained. Vahustada pole vaja.

Katte valmistamise jaoks peab martsipan olema toasoe. Purusta uhmris söetabletid ja sõtku martsipani hulka. Söetablettidega martsipani värvimise nipi sain Thredahlia blogist. Tema sai 200 g martsipani mustaks 8 söetabletiga. Mul 8-st ei jätkunud, martsipan jäi määrdunud-hall. 16-ga läks mustaks mis mustaks. Kasutasin Odense martsipani. Mingit kõrvalmaitset ega -mõju söetabletiga värvimisel ei ole.

Must martsipan rulli kahe küpsetuspaberi lehe vahel õhukeseks ümmarguseks latakaks. Lõika sellest välja oma koogivormist 2 cm suurema läbimõõduga ring. Martsipani rullimise, lõikamise ja koogi katmise nippe on hea piiluda siit.

Kata 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Kata paberiga ka serv või määri võiga. Suru tainas põhja ja külgedele 3 cm kõrguselt. Tainaääred võivad jääda ebatasased, need tuleb niikuinii hiljem tasandada.

Vala täidis põhjale.

Küpseta 30 min 170 kraadi, 15 min 160 kraadi, 15 min 140 kraadi juures. Kokku tund aega.

Martsipanitaina ääred, mis täidisest kõrgemale ulatuvad, pruunistuvad, aga see on ok.

Tõsta kook ahjust välja, lase täielikult jahtuda ja eemalda siis vormist. Võid ka üleöö külmkapis hoida.

Enne martsipaniga katmist lõika noaga põhja servad kohupiimamassiga ühetasaseks.

Aseta peale martsipanikate, keeera ääred alla ja suru õrnalt koogi vastu. Kaunista pealt soovi kohaselt. Minu tordi peal on valgest šokolaadist südamed.

Täidisesse võib lisada ka näiteks mooniseemneid või hakitud pähkleid.

Jõhvikakissell

Üks punane laik täishallidesse päevadesse.
Jõhvikaid rabast küll enam ei saa*, aga hoidistamise osas on jõhvikas niipalju tänuväärne mari, et ei nõua endale niigi nappi sügavkülmaruumi- vesihoidisena säilib lihtsalt pimedas kohas toatemperatuuril. Väga mugav võtta ja teha kisselli, kooki, muffineid, veeretada tuhksuhkrus kommideks jne.


Jõhvikakisselli jaoks on tarvis:

0,5 l jõhvikaid
1, 5 l vett
3,5 dl suhkrut
3 spl kartulitärklist**
1 dl külma vett

Lase jõhvikad koos veega keema ja keeda u 7 minutit. Selle ajaga marjad pehmenevad. Kurna läbi sõela nii, et jõhvikad jäävad sõelale. Vala vedelik potti tagasi ja suru sõelalolevatest jõhvikatest niipalju mahla ja viljaliha läbi sõela vedeliku sisse, kui saad. Lisa suhkur ja lase kissell uuesti keema. Sega kartulitärklis külma veega. Tõsta pott tulelt ja lisa tärklise-vee segu kissellile peenikese nirena. Pane pott uuesti tulele ja kuumuta esimeste keemismullide tekkimiseni. Võta tulelt ja vala kissell teise anumasse jahtuma. Nii lihtne see ongi!
Et vältida kahte ebameeldivat asja kisselli juures-tärkliseklimpe ja "nahka", tuleb kahes kohas olla tähelepanelik: esiteks tärklise lisamise ajal, siis tuleb kuuma kisselli pidevalt segada. Ja teiseks - et ära hoida "naha" teket, puistada valmis kuumale kissellile veidi suhkrut.

* Edit 19. nov. 2009: tegelikult saab ikka küll - sain targematelt teada, et toosama bensoehape hoiab jõhvika taime küljes maitsvana rabas lausa ületalve. Ja et kõige magusamad ongi külmast näpistada saanud marjad. Ja need õige magusad (lugeda Joosep Tootsi intonatsiooniga) ilmuvad kevadel välja sulanud lume alt.

**- see tärklisekogus on paras vedelamapoolse, joodava kisselli jaoks. Kui teha paksemat, magustoidulaadset, mis hoiaks enda peal vahukoore- või kohupiimatörtsu, tuleb tärklist lisada 5 spl.

A ehk pohla-valge šokolaadi tort

Aabits, astrid, algus - 1. septembril alustasid kaks minu pere liiget oma elu esimest kooliaastat.

Tarvis läheb :

• 2 plaadibiskviidist šablooni järgi välja lõigatud tordipõhja
  
• Valge šokolaadi kreemi
  
• Pohlamoosi
  
• Värskeid pohli
  
• Valget šokolaadi ja mandlilaaste kaunistamiseks
  
• (Tähestiku-kummikomme)
  

Tordipõhi:

8 muna

3 dl suhkrut

2 dl nisujahu

2 dl kartulitärklist

2 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad heledaks kohevaks jahuks. Sega omavahel kuivained ja lisa munavahule. Tee seda ettevaatlikult, metall-lusikaga alt üles tõstes, et vahu struktuuri mitte lõhkuda.

Jaga tainas kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures u 10 minutit, kuni põhjad on pealt kuldsed ja seest läbiküpsenud. Lase jahtuda. Biskviitpõhja retsept on pärit nami-namist.

Kreem:

200 g valget šokolaadi

500 g 5%-st maitsestamata kohupiimapastat

200 ml 35%-st koort

Sulata vesivannil šokolaad. Vahusta koor. Sega omavahel kohupiimapasta ja sulatatud šokolaad, vahusta kergelt. Sega juurde vahukoor.

Lõika šablooni järgi tordipõhjadest välja 2 kujundit.Laota ühele neist pohlamoosi - ära koonerda, hapusus tuleb magusa kreemi kõrval tordi maitsele ainult kasuks. Pohlamoosile laota umbes sentimeetri paksuselt kreemi. Aseta õrnalt peale teine biskviit, ära suru. Määri peale jälle pohlamoosi ja kreemi. Kata kreemiga ka tordi küljed.

Kaunistamine

Riivi peale valget šokolaadi. Küljed kata mandlilaastudega. Lao värsked pohlad tordi äärtesse. Hoia torti vähemalt paar tundi enne serveerimist külmas, et pohlamoos jõuaks biskviiti imbuda ja valge šokolaadi kreem tahkuda.

Mina arvasin, et sai ilus küll, aga päevakangelaste kindel soov oli laotada tordile veel tähe- ja numbrikujulisi kummikomme. Minu jaoks keerati tort sellega muidugi väheke üle võlli, aga kuna nad keeldusid tol hetkel pidamast igasuguseid esteetikateemalisi vestlusi, andsin järele."Kahed" praagiti välja, kaks "viite" leidsid aga tordil ja loodetavasti edaspidi ka päevikutes oma koha:)

Vaarika-kohupiimakook

Vaarikad on minu suvised lemmikmarjad. Kohupiim on minu lemmik-koogitäidis. Nii et siin üks tõeline lemmikkoogi retsept, mida teen ikka ja jälle, kui vaarikaaeg käes.

Aastaid tagasi krunti ostes saime boonusena kaasa vaarikavõsa, millest korrastades ja harvendades on saanud korralik pisikesi punaseid hõrgutisi pakkuv vaarikaistandus. Väga super. Nii et lemmikkooki saab teha mitmeid kordi ja marju jätkub veel sügavkülma jaoks ka.

See kohupiimakook on mõnusal muretaignapõhjal paksu laimimaitselise kohupiimakihiga hõrgutis.

Põhi:

100 g võid

2, 5 dl nisujahu

2 spl suhkrut

näpuotsaga soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

1 muna

Sega pehme või suhkru ja natukese soolaga. Lisa muna. Viimasena sega hulka küpsetuspulbriga segatud jahu. Pane tainapall vähemalt pooleks tunniks külmkappi.

Vooderda 24 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi põhi tainaga. Küpsetuspaber pane alla, servad määri võiga. Võib jahu kasutades taigna rullida ja siis taignarulli kasutades vormi tõsta, mina kasutan "vajutamistehnikat"- lihtsalt surun taigna ühtlase (3 mm paksuse) kihina põhja. Tahenda jälle 15 min taignaga vormi külmkapis. Torka kahvli või tikuga mõned augud põhja sisse ja küpseta 200 kraadi juures 10 minutit ahju alumisel siinil.

Täidis:

600 g 5%-list maitsestamata kohupiimapastat

2 dl hapukoort

1 laimi koor riivituna ja mahl

3 dl suhkrut

5 muna

Klopi munad suhkruga lahti ja sega hoolikalt ülejäänud ainetega. Vahustada pole midagi vaja.

Vala täidis koogipõhjale ja küpseta ahjus keskmisel siinil 175 kraadi juures 1 tund

kuni tund 15 min. Täidis peab muutuma pealt helekollaseks ja vormi liigutades lööb valmis kook vormi külgedelt lahti. Esialgu võib kook liigutades vabalt veidi võdiseda, seistes hangub täidis täielikult.

Sellele koogile meeldib väga, kui teda enne söömist hoida mõned tunnid (või ka öö või päev läbi) külmkapis, siis ta taheneb mõnusaks kreemiseks-juustuseks ja mulle ka maitseb ta jääkülmana rohkem kui toasoojana.

Aga muidugi võib süüa ka kohe jahtununa. Igaljuhul kõige olulisem - kata enne söömist kook rohkete vaarikatega!

Vaarikad võib üle puistata tuhksuhkruga.

Rabarbri-kohupiimakook

Tundub, et see poja 4-kuuseks sünnipäevaks küpsetatud kook jääb ka sellekevadise rabarbrihooaja luigelauluks. Mitte et rabarbrid otsas oleksid, aga noh, olgem ausad-kaua võib! Tahaks juba maasikaid mustikaid, sõstraid ja tikreid :)

Aga hooaja lõpetuseks siis midagi eriti maitsvat:

Koogipõhi:

2 dl nisujahu

0,5 dl rukkijahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl vanillisuhkrut

0,5 dl suhkrut

50 g võid

1 muna

0,5 dl maitsestamata jogurtit

Sega omavahel kõik kuivad ained, näpi võiga pudiks. Lisa muna ja jogurt, sega käsitsi ühtlane taigen. Suru taigen 26 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja.

Täidis:

6 keskmist rabarbrit (ma pean hankima köögikaalu!-no mis keskmist?)

0,5 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

400 g magusat vanillikohupiima

2 muna

Sega tükeldatud rabarbrid suhkruga, sega kõik täidiseained omavahel.

Vala täidis põhjale ja küpseta 200 kraadi juures 35 minutit. Eriti hea on järgmisel päeval, külmast võttes.

Kama-rabarbritort

Lapsepõlves oli suviti minu suur lemmik külm keefiri-kamajook. Ja ei saa salata, et maitseb siiani ja tore, et kama meeldib ka minu lastele. Vahepealsete soojade ilmade saabudes nostalgiast ja Nami-nami kamateemalisest kooskokkamisest tuld võttes nuputasin selle pühapäevase tordi. Rabarbri hapusus passib kenasti kama tummisusega. Ja ei saa midagi öelda, oli lapsepõlvemaitset küll:)

10 rabarbrivart
1,5 dl suhkrut

300g Digestive küpsiseid
100 g võid

200 ml vahukoort
400 g maitsestamata jogurtit
400 g maitsestamata kohupiimatoru
2 dl suhkrut
4 spl kama
terve sidruni koor ja poolikust mahl

8 lehte zhelatiini

100g kamashokolaadi

Purusta küpsised, sega sulavõiga ja suru 26 cm-s läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja. Keeda tükeldatud rabarbereid suhkruga 10 minutit.
Vahusta koor. Sega omavahel kohupiim, maitsestamata jogurt, jahutatud rabarbrimoos,sidrunikoor ja -mahl, kama, suhkur ja vahustatud koor. Lisa sulatatud zhelatiin.

Vala segu tordipõhjale, lase külmkapis tarretuda. Riivi peale kamashokolaad.