Pasta võilillelehtede ja singiga

Vaatamata sellel, et mu aiamaal veel peale rabarbri, murulaugu, salvei, veel mõne ürdipõõsa ja umbrohu veel suurt midagi ei kasva, pakub loodus praegusel aastaajal nii mõndagi. Just toosama viimatimainitud umbrohi naadi, nõgese ja võilille näol inspireerib mind igal kevadel neist vitamiinipommidest kõiksugu roogasid valmistama. Mõnele nooremale pereliikmele on targem esialgu küsimusele "mis lehtedega see pasta on" vastata diplomaatiliselt "rukola, kallike" ja siis pärast nii muuseas mainida, et see oli nali, tegelikult olid võilillelehed. Tagantjärgi arvati, et väga head lehed olid olid:)

Võilillel on praegu hooaeg - lehed on veel õrnad ja maitsvad. Kevade edenedes muutuvad nad peagi liiga mõruks ja sitkeks ega ole enam hõrgud. Olen kuulnud ka sellest, et "piim", mis määrib käsi, võib tekitada ohtral tarbimisel seedehäireid , aga seda ainult suvise võilille puhul. Võilillelehtede maitse tuletab meelde midagi rukola ja spinati vahepealset, aga on siiski täiesti omamoodi. Mina pean sedasorti kraami delikatessiks. Ehkki võilill kasvab pea kõikjal, tuleks söömise jaoks lehti korjata ikka oma aiast või puhtast loodusest. Sõiduteede ääres ja linnas kasvavaid ma omale küll suhu ei paneks.

Sellega seoses tuleb meelde veel söödavate taimede osas, et lihavõtete aegu ilmus Päevalehes pasharetsept (ei mäleta enam autorit), mille juures oli kaunistamiseks kasutatud roosilehti. Roosilehed on söödavad muidugi, olen ise ka neid kaunistamiseks kasutanud. Aga aprilli alguses, kui lihavõtted olid, saab küll roose ainult lillepoest ja nende õielehti süüa...see retseptisoovitus kõlab küll pigem mürgitamissoovitusena.

Aga võilille juurde tagasi. Kaja Kurg kirjutab artiklis "Võilill, väärtuslik köögivili" (Maaleht, 1. aprill 2010) võilillelehtede väärtustest nii:

"Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Võrreldes aedsalatiga, on võilille lehtedes mitu korda rohkem C- ja B-vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumi, magneesiumi jne. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist."

Ühesõnaga, megasuperhüperkasulik.

Tarvis läheb:

400 g pastat (kasutasin spagette)

oliivõli

100 g peekonit või muud õhukeselt lõigatud suitsusinki, väiksemaks lõigatuna

2 küüslauguküünt

2 suurt peotäit noori puhtaid võilillelehti

1 tl sidrunimahla

pipart-soola

parmesani

Kuumuta pannil veidi oliivõli, prae selles peekonit 2-3 minutit. Tõsta peekon kõrvale. Samas rasvas kuumuta mõned minutid madalal kuumusel hakitud küüslauku. Tõsta küüslaugu juurde võilillelehed ja peekon, sega läbi ja kuumuta veel 5 minutit. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga.

Keeeda pasta, sega võilillelehtede ja singiga. Riivi peale parmesani. Jagub viiele.

Vaata ka frititud võililleõisi.

Singi-brokkoli pasta

Vahelduseks bolognesedele, carbonaradele, arrabbiatadele ja puttanescadele õnnestub mõnikord valmistada suurepärane pastaroog ka lihtsalt külmkapis käepärast olevates ainetest. Nii läks ka selle pastaroaga. Väga maitsev, lihtne ja toitev õhtusöök, millest peavad ühtviisi nii suured kui väikesed.

Tegin nii:

veidi oliivõli ja võid

2 keskmist küüslauguküünt

200 g hästi taist seasinki

400 g-ne pakk külmutatud brokkoliõisikuid

360 ml 35%-list koort (Nopri oma on hea ja täpselt nii suur totsik ongi)

40 g tavalist riivitud eesti juustu

40 g riivitud parmesani (mul oli hoopis tükike Valio Fortet)

(soola), musta pipart

u 300 g pennet

Lömasta küüslauguküüned noaseljaga ja haki väiksemaks. Kuumuta natuke võrdsetes kogustes võid ja oliivõli, kuni või on sulanud. Kuumuta küüslauku hästi madalal kuumusel rasvaines nii minutijagu. Lisa pennesuurusteks kangideks lõigatud sink, sega küüslauguga läbi. Vala peale koor ja lase keema tõusta. Kui koor vaikselt podiseb, vala hulka külmunud brokkoliõisikud ja lase vaiksel tulel keeda umbes 10 minutit- nii et brokkoli on täiesti sulanud, aga mitte veel lödiks keenud. Tõsta tulelt, sega hulka juustud ja lase neil kaane all kastmes sulada. Sink ja juust on soolased, seega võib olla, et soola polegi vaja lisada.

Vala kaste al dente keedetud pennedele, tõsta kohe taldrikutesse ja rebi peale värsket basiilikut. Jahvata värsket musta pipart ka ja kui soovid, riivi peale parmesani.

Head isu!

Bolognese kaste

Bologna kaste on veisehakklihaga pastakaste. Pärit ilmsegelt Itaaliast, ilmselgelt Bolognast. Kes viitsib, võib kastme ajaloost lugeda siit. Algupäraselt serveeritakse tagliatellega, aga nagu sageli klassikaliste roogadega, on ta võtnud kõikvõimalikke vorme ja leidnud erinevaid kasutusviise. Ma kasutan alloleva retsepti järgi tehtud kastet ka koos bešamelliga lasanje vahel ja cannellonide täidisena.

Bolognese kastme retsepte on palju erinevaid. Väidetav "see õige" on siin.

Tähtis on, et kastmel oleks aega vaikselt tulel podiseda ja et tooraine oleks kvaliteetne. Lödiks keedetud sarvekestele valatud praetud kodune hakkliha ketšupiga ei kvalifitseeru bolognese' ks mingi nipiga. Olulised komponendid, ilma milleta ma ei hakka üldse vaeva nägemagi, on veise hakkliha (parim Rakvere lihaveise delikatess-hakkliha), suitsupeekon, sibul, porgand, seller, paks tomatipasta, valge vein. Piima ei ole ma kastmes kasutanud, aga vabalt võib. Detsiliitrike või paar aitavat kaasa liha pehmenemisele.

Tarvis läheb (4-le):

oliivõli praadimiseks

350 g veisehakkliha

8 viilu suitsupeekonit

1 hakitud sibul

1 hakitud küüslauguküüs

1 tükeldatud väike sellerivars

1 viilutatud porgand

1 purk (400 grammine) purustatud tomateid

2 spl kontsentreeritud tomatipastat

1 dl veiselihapuljongit

1, 5 dl kuivemapoolset valget veini

1 tl kuivatatud punet e. oreganot

soola-pipart

Prae õlis peekon ja hakkliha läbi, kuni liha pole enam roosa. Maitsesta soolaga. Tumepruuniks kõrvetada ei ole mingil juhul tarvis. Lisa pannile hakkliha hulka sibul ja küüslauk, kuumuta paar minutit. Lisa porgand ja seller, kuumuta veel paar minutit. Vala peale valge vein ja lase selle maitsel lihasse-köögivilja imenduda ja redutseeruda.

Nüüd kummuta pannitäis potti, lisa purustatud tomatid (kui konserv on väga vedel, mõnikord kipub see nii olema, ära kogu vedelikku lisa), tomatipasta, puljong ja oregano. Hauta hästi vaiksel tulel 2 tundi. Sega vahepeal ja jälgi, et põhja ei kõrbeks. Kui tundub, et kaste on liiga kuiv, lisa veidi vett. Kui aga liiga vedel, lase keeda kaaneta, et liigne vedelik aurustuks. Valmis kaste maitsesta musta pipraga.

Ürtidest võiks valmis kastmele peale raputada värsket basiilikut (mis juhib mu tähelepanu asjaolule, et fotolt puudub oi-oi-oi basiilikuoksake) või siledalehelist peterselli. Pastakastmena kasutades passib kenasti peale ka riivitud parmesan.

Puravikutagliatelle

Ma ei hakka siinkohal rääkima oma armastusest seente vastu.Mu pere ja sõbrad teavad, et seeneajal pääseb meil harva lauast ilma seeneseid katsetusi maitsmata. Lisaks kisub mingi tume jõud mind suve lõpus ja sügisel ülepäeviti metsa poole:) Kõrgeima koha pedjestaalil on teeninud puravikud. See lastega kaunitar siin fotol on pärit minu koduaiast kase alt, kus neid kasvas 6-7 tükki.

Puravikega pastarooga teen ma nii kuus paar korda ikka - augustis suure hurraaga rohkem ja kevadepoole vähem, sest seenevarud hakkavad lõppema.

Ma kasutan selle toidu tegemisel alati munaga pastat. Värske munapasta ja koorene kaste koos on vastupandamatud.


Tarvis läheb:

-4 suurt puravikku või vastav kogus väikesi. Kasutada võib ka külmutatud või kuivatatud leotatud puravikke
-50 g võid, sortsuke oliivõli
-2 küüslauguküünt
-1 dl kuiva valget veini
-200 ml 35%-st koort
-2 oksa basiilikut või peotäis siledalehelise peterselli lehti
-soola, pipart
-250 g kuiva tagliatellet v 2 pakki värsket
-parmesani




Tee nii:

• Sulata pannil või, lisa sorts oliivõli ja prae selles 5 min. puravikke
• Lisa purustatud küüslauguküüned ja lisa puravikele, prae veel paar minutit.
• Lisa valge vein, keeda 5 min.
• Keeda vahepeal tagliatelle vastavalt õpetusele, kurna.
• Vala kastmele peale vahukoor ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Lõpus lisa hakitud basiilikulehed või petersell, maitsesta soola ja pipraga. Kui sulle meeldib paksem kaste, võid jahuga vms kastmepaksendajaga paksendada-mina seda vajalikuks ei pea, mulle meeldib, kui tagliatelled "ujuvad" vedelas kastmes
  
• Sega omavahel kuumad tagliatelled ja kaste.
• Riivi peale parmesani

Värske roheline salat, ciabatta ja klaas valget veini tulevad söömaajale ainult kasuks!