Ja ta kasvas siiski!

Ühes varasemas caesari salati teemalises postituses lubasin sel aastal proovida ise rooma salati (Lactuca sativa longfolia) kasvatamist. Õnnestus! Kusjuures tegu polnudki agrotehnilist kõrgharidust nõudva ettevõtmise ega hiina imega - lihtsalt külvasin Seemnemaailma e-poest (ainuke koht, kust seemneid leidsin) ostetud seemned 21. juunil avamaale ja täna, 47 päeva hiljem, tegin neist mahedalt kasvanud krõmpsudest lehtedest esimese salati. Minu arvates ei erine rooma salati kasvatamine küll mingil määral tavalise lehtsalati omast, ka seemnete hinnas polnud mingit olulist vahet. Huvitav, huvitav, millega põhjendatakse siis suhteliselt suurt hinnavahet poes ja turul? Peab turul Uus-Kongo prouat oma küsimustega kiusama minema... 

Niimoodi nad seal peenral mul reas on:

Ma olen väga uhke oma lapsukeste üle, nad on imeilusad.

 

Ja salatilehtedest tegin ma...üllatus-üllatus!...loomulikult caesari! 

Maitseelamused

Minu 5-kuune pisipõnn otsustas roomama hakata. Kui varem sai laps pandud õue maha suure teki keskele, siis seal ta oli ja toimetas oma tegemisi. Nüüd tuleb mööda õue väikest ussikest taga ajada.

Usutavasti on iga emme ahvivaimustuses oma beebist ja soov jagada pisemaidki edusamme suurekssaamise teel terve maailmaga on vastupandamatu;) 

Et aga tegu on siiski toidublogiga, võib tekkida õigustatult küsimus, et mis sellel kõigel söömisega pistmist on? Vastus peitub fotos ja postituse pealkirjas :D

Pisikesed porgandid küüslaugu-petersellivõiga ja wasabikaste

Porgandite harvendamise käigus ülejäänud pisikesed porgandilapsed on nii imemagusad ja õrnad, et neist lausa peab omaette roa valmistama. Kahju supi sisse teiste hulka ära neid kaotada. Petersell ja küüslauk annavad roale mõnusalt vunki juurde, wasabikaste teravus sobis porganditega imehästi, samas mitte tappes porgandite oranzhi magusust. Kõige õigem oleks neid valmistada aurutamise teel, jättes nad veidi krõmpsuvaks. Ülekeedetud ja lödist köögiviljast kaob üldse minu arust igasugune maitse, samamoodi kaob ka soov neid süüa.

Valmistamine:

punt noori porgandeid

Pese porgandid hästi hoolsalt mullast puhtaks, koorida pole vaja. Jätta jupike rohelisi lehevarsi külge- sealt on hea pärast näppudega süües kinni hoida ja kastmesse kasta. Auruta porgandeid 5-7 minutit, nii et nad jääksid kergelt krõmpsud, mitte ei muutuks liiga pehmeks.

Küüslaugu-petersellivõi:

50 g võid
1küüslauguküüs
1 spl hakitud peterselli
soolahelbeid

Sega omavahel pehme või, purustatud küüslauk ja petersell. Pane maitsevõi pannile, sulata. Lisa võisse porgandid. Raputa peale soolahelbeid

Wasabikaste:

0,5 dl hapukoort
0,5 dl majoneesi
2 tl wasabi pulbrit
0,5 dl murulauku või rohelist sibulat
soola, pipart

Kastme jaoks sega omavahel kõik ained. Kui soovid rohkem teravust, lisa wasabit oma maitse järgi rohkem. Et meil olid sööjateks ka lapsed, tegin kastme keskmiselt terava.

Süües saab igaüks oma porgandi kastmesse dippida ja suhu pista. Mõnus!

Edit: tagasiside on olnud selline, et selle koguse wasabi-pulbriga on kaste mõnele sööjale liiga terav -"tuld lööb silmadest". Samas teravama maitse austajatele ok. Soovitus oleks: alustage 0,5 tl wasabipulbri lisamisega-segage, maitske. Kui on nii paras, las jääb, kui tundub, et võiks wasabisem olla, lisage 0,5 tl kaupa juurde, iga korra järel segades ja maitstes. Nii saate kastme oma maitsele parajaks timmida.

Veel veidi kannatust

Veel paar päikeselist päeva ja saamegi esimesed metsmaasikad suhu pista! Meil on aias neid kasvamas üsna palju, pihlakate all on lausa metsmaasikamuru:)
Sel aastal pidi üldse palju metsmaasikaid tulema-loodetavasti saab siis midagi ka sügavkülma talvise pühapäevapannkoogi peale panemiseks.

Sõnajalaõis

Jaanipäevaks saan alati enda aeda "õitsva" sõnajala :)

Meil on hästi looduslik aed- kasvab palju-palju liike varsakabjast, piibelehest ja hapuoblikast mustika ja metsvaarikani. Vaikselt katsun neid määrata, herbaariumi koostada ja meelde jätta. Punane pusurohi (Silene dioica) moodustab suve algul aianurka hiiglasliku roosa laigu ja ronib isegi sõnajala sisse.

Peedilehesalat

Peet on uskumatult mitmekülgne köögivili.Esiteks on ta väga ilus - imelised punaserootsulised rohelised lehed, tumepunasest juuikast rääkimata. Tõeline "lill" köögiviljapeenras. Söögiks saab tarvitada nii lehti kui juurikaid. Ja ehkki lehtede ja varte pärast kasvatatakse ka lehtpeeti e mangoldit, kõlbavad hariliku peedi noored lehed ka imehästi tarvitada toiduks. Peet on üks minu lemmikumaid köögivilju-röstitud peet kitsejuustu ja tüümianiga, marineeritud peedid, borsh, külmsupp peedi ja keefiriga, rosolje - kõik maitsevad vägagi hästi!
Tänase peetide harvendamise käigus tekkis hulgaliselt peedi pealseid, millest sai salat:

Salatisse said siis noored peedilehed ja lisaks veel mõned rohelised lehed peenralt (spinat, tammelehesalat). Lisaks redis ja röstitud seedermänniseemned. Kastmeks segu oliivõlist, laimimahlast, veel musta pipart, meresoola ja mett.

Aiakunst

Peale muruniitmist on laste töö niidetud muru kokkuriisumine. Nii ka eile. Väikese boonusena leidsin hiljem aiast installatsiooni. Arupärimisel selgus, et kujutatud on kahte mururiisujat ja nende vanemaid :)