Lillkapsa-kurgisalat

Krõmpsuv ja kergelt hapukas salat, kus kohtuvad väga al denteks keedetud lillkapsas, värsked mahlased koorega kurgid, sidrunimahl, hapukoore-keefirikaste ja till. Väga värskendav, praeguse kuumaga sobib koos rukkileivaga hästi kasvõi lõunasöögiks. Ka liha kõrvale mõnus.

Tarvis läheb:

1 keskmine lillkapsas
5 lühikest värsket kurki
1 sidrun
5 spl oliivõli
4 spl hapukoort
4 spl keefiri
soola
pipart
u 3 spl hakitud tilli

Eemalda lillkapsalt vars ja jaga õisikuteks.
Poolita sidrun. Lõika üks pool veerandikeks. Aja keema potitäis vett, millesse on lisatud sidrunitükid. Pane keevasse vette lillkapsaõisikud, keeda 5-7 minutit.
Tõsta lillkapsas kaussi ja pigista kohe, kui kapsas on veel kuum, peale ülejäänud sidrunipoolikust mahl ja oliivõli. Sega läbi ja lase kaane all seista 10 minutit. Sega vahepeal üks kord.
Kurgid lõika pikisuunas neljaks ja siis väikesteks tükkideks.
Kastmeks sega omavahel hapukoor ja keefir, maitsesta soola ja pipraga. Sega nüüd kõik kokku salatiks: sidrunimahla ja oliivõliga maitsestatud lillkapsas, kurk , kaste ja hakitud till.
Kes soovib, võib salatile veel lisada kreeka pähkleid.

Salati-idee pärit venekeelsest ajakirjast "Gastronom" (juuni 2010).

Grillitud köögiviljad

Lisaks võitlemisele tigedate sääseparvedega või õieti vaatamata sellele oli meie nädalavahetus sisustatud aiatööde, puhkamise ja grillimisega. Õue vaadates võib suve selleks korraks taas lõppenuks pidada, loodame, et lähema kolme kuu jooksul mõni soe päev ikka veel antakse:)

Selliselt tehtud köögiviljad sobivad kas eraldi taldrikutäiena söömiseks või liha/kala kõrvale. Kasutada võib just neid köögivilju, mis meeldivad või mis parasjagu käepärast: pommu, porru (keeta enne grillimist vees poolpehmeks), viilutatud fenkol, küüslauk, suvikõrvits, tomat, seened, porgand. Erinevat värvi paprikad on väga head: grilli tervena igalt küljelt mustaks ja pane kaussi kaane alla jahtuma. Jahtunult koori ja lõika väiksemaks.

Köögivilju võib võtta just sellises vahekorras ja koguses nagu meeldib, seega mingit grammi- ega isegi tükitäpsusega retsepti siin pole.

Ma olid kapis baklažaan, suvikõrvits, kirsstomatid ja pruuni šampinjonid.

Köögiviljad viilutada, määrida või pritsida kokku oliivõliga ja grillida paar minutit mõlemalt poolt. Kirsstomatid lõikasin pooleks. Tomatid ja seened (ka vähekese õliga segatult) grillisin aja ja ruumi kokkuhoiu nimel fooliumalustel. Neile piisab 4-5 minutist.

Tõsta grillitud köögiviljad kaussi. Alles nüüd maitsesta: haki sisse värskeid meelepäraseid värskeid ürte (tüümiani, rosmariini, basiilikut, peterselli, münti, punet jne). Lisa meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart, sega hulka veidi õli (ka grillimise juures on õli kasutatud, seega jälgi, et liiga ei saaks) ja maitse järgi veiniäädikat. Grillitud köögiviljade juurde klapib väga hästi balsamico.

Sellised köögiviljad ei pea pakkudes olema kuumad, parimad on toa- või siis õigemini suvisel õuetemperatuuril.

Kikerherne-porgandisalat

Väga universaalne salat, mis sobib nii omaette söögiks, lisandiks, suupisteks, eelroaks, peolauale, argiroaks jne. Nagu ikka siinolevate retseptide puhul, ei ole valmistamine midagi kaela(kätt)murdvat. Leotamine, keetmine ja jahutamine võtavad küll aega, aga ega seal kõrval ju ninapidi passima ei pea- need asjad saavad end ise tehtud ja samal ajal saab teha midagi muud toredat, näiteks magada. Aga jah, kogu käeline tegevus seisneb enam-vähem selles, et pehmed kikerherned tuleb lihtsalt pannil maitsestatud õlis koos riivitud porgandiga läbi kuumutada, maitsestada sidrunimahla-peterselliga ja maitsev, toitev, tervislik ja eriline salat ongi valmis.

Maitsed on hästi puhtad ja selged - kikerherneid keedetakse koos porgandi, sibula, porruga, millest eralduvad maitsed teevad veest köögiviljapuljongi. Lisaks annavad maitset marlist kotikesse seotud loorberilehed, pipraterad ja petersellivarred. Ma kasutasin värskeid loorberilehti, mida hoian sügavkülmas ja vajadusel võtan karbist niipalju, kui vaja. Mulle tundub, et nende lõhn ja maitse on tugevamad kui kuivatatud lehtedel.

Õli, milles hiljem kuumutatakse kikerherned koos porgandiga, on maitsestatud küüslaugu, loorberilehtede ja tüümianiga. Vahetult enne serveerimist segatakse salat veel sidrunist pressitud mahla ja värske hakitud peterselliga.

Kui ma Thomas Kelleri "Bouchonis" seda salatit nägin, retsepti lugesin ja neid loetletud maitseid koos ette kujutasin, ei olnud enam võimalik salatitegu edasi lükata. Sealt ongi retseptiidee, muutsin ja mugandasin pisut.

Mis veel kikerherneid puudutab, siis variandid ettevalmistamiseks on sellised (reastatud maitse ja tekstuuri paremuse järjekorras, parim ees) :

1. Kuivatatud kikerherned, üleöö vees leotatud, nõrutatud ja loputatud.

2. Kuivatatud kikerherned, kiirmeetodil leotatud. Selleks võta kikerherneid ja vett suhtes 1:4, lasta keema, keeda 1 minut. Tõsta tulelt ja lasta tund aega vees seista. Nõruta, loputa. Ma tegin seekord niimoodi.

3. Konservkikerherned. Nõruta ja loputa.

RETSEPT:

Kikerherneste keetmine:

• 200 g kuivatatud kikerherneid
• 1 porru (valge ja heleroheline osa)
• 1 terve kooritud sibul
• 1 terve kooritud porgand

Maitseainekotike:

• umbes 15 pipratera
• 2 loorberilehte
• mõned petersellivarred

Maitseõli ehk 4x2

• 2 spl oliivõli
• 2 loorberilehte
• 2 küüslauguküünt (lamedaks vajutatud ja tükkideks tehtud)
• 2 tüümianivart

Ja veel:

• 3 porgandit (julienne'ks hakitud või riivitud)

• Salati maitsestamiseks soola, pipart, 1 spl värskeltpigistatud sidrunimahla, 2 spl hakitud siledalehelist peterselli.

Loputa kikerherned voolava vee all. Pane potti, kata veega, nii et vesi kataks neid 5 cm kõrguselt.

Pane väikesele marlitükile loorberilehed, petersellivarred ja pipraterad, seo marli kokku pambukeseks.

Lõika porru pikkupidi pooleks, pese. Kasuta ainult ühte poolikut, teisele leia mõni muu kasutus. Lisa potti kikerhernestele seltsiks porru, sibul, porgand ja maitseainekotike.

Keeda madalal kuumusel 45 minutit. Selle ajaga saavad kikerherned parajalt valmis, on õrnalt krõmpsuvad.

Jahuta, kurna. Eemalda köögiviljad ja maitsetaimed, nemad on oma töö teinud ja võivad lahkuda teenitud igavesele puhkusele. Meie porgandi sõi ära pesamuna, keedetud sibulat ja porrut ta millegipärast ei soovinud.

Maitsesta kikerherned poole teelusikatäie soolaga. Kikerherneste keetmisel tuleb üldse soola lisada alles keetmise lõpus- 5 minutit enne valmimist või siis valmiskeedetud kikerhernestele, nagu siin. Varem lisamine võib aeglustada nende pehmenemist ja niikuinii on nad algul liiga kõvad, et soola enesesse imada.

Ongi aeg segada salat kokku. Pane pannile või kastrulisse õli, loorberilehed, küüslauk ja tüümianivarred. Kuumuta keskmisel kuumusel.

Kui õli on kuum, lisa porgandiribad ja kuumuta segades 1 minut. Lisa kurnatud kikerherned, sega ja maitsesta soola-pipraga. Kuumuta kõike koos 2 minutit. Jahuta.

Vahetult enne serveerimist noki välja loorberilehed, tüümianivarred ja küüslaugutükid. Sega salat sidrunimahla ja hakitud peterselliga.

Kevade on sala tulnud

No mis ta nüüd tegelikult nii sala, rohkem ikka suure sula ja veega nagu kord ja kohus, aga ikka on ju vahest harva tore ja peen Koidulat tsiteerida:)

Ongi saabunud aeg malmpott kapinurka pagendada ja salativurr (jah, mul on selline imeloom) välja otsida. Tänane turulkäik oli tõeliselt mõnus ja kevadine: suure kausitäie salatit sain teha ainult kodumaisest värskest kraamist. Väikesed mahlased kurgid, värsked redised ja krõmps salat kokku segada, rohkelt tilli ja oliivõli-sidrunimahlakaste väikese küüslauguga, krõbedakooreline sai ja valge vein - muud pole õhtusöögiks vajagi.

Eriti õnnelik olin avastades, et lettidele on jõudnud minu suur lemmik, karulauk.

Kaurulaugurisoto, karulauguvõi, külm karulaugu-jogurtikaste, karulaugupesto - nüüd on nende kõigi kord.

Tegelikult läksin turule hoopis sooviga saada vasikapõske, et valmistada punaveinis põske polentaga (La Bottegas meeldis väga). Ega ma arvanudki, et seda letis on, aga isegi küsimise peale tehti suuri silmi ja vangutati pead- pole nähtud ega kuuldud. Käisin Nõmme turul, võib-olla Keskil on homme rohkem õnne.

Avokaado-krevetisalat

Kui meie kodus leiab mingil põhjusel aset suuremat sorti rahvakogunemine, on laual sageli muuhulgas see salat. Hästi maitsev kooslus avokaadost, krevettidest ja kodujuustust, olulisteks maitseandjateks küüslauk ja till.

Mis avokaadosid puudutab, siis ma ostan tumeda lillaka koorega vilju, mis on kahekaupa pakendatud ja nimeks "Söömisvalmis avokaado"või midagi taolist, igaljuhul mingi pealkiri, mis viitab toiduks tarvitamise kõlbulikkusele. Olen ostnud ka teisi, heledama rohelise koorega avokaadosid, mis on kõvad nagu kivi ja mõru suud paksuks tegeva (kootav on vist sõna selle kohta) maitsega. Ma tean küll, et neid peab kodus paberkotis järelküpsetama, aga mul pole see iiagi õnnestunud- alati on hallitama või lihtsalt pahaks läinud. Ilmselt ma lihtsalt ei oska. Nii et olgugi see paarisvariandina tumedakooreline avokaado kallim, ostan alati seda, sest teised tuleb niikuinii pärast ära visata, mingist kokkuhoiust seega rääkida ei saa.

Sellel salatil on mitmeid versioone, olen ise külas käies vähemalt kolme moodi valmistatult saanud. Mõned asendavad kodujuustu munaga. teised segavad hulka ka salatilehti. Mõnikord pakutakse salatit avokaadopoolikutest, teinekord jälle niisama salatikausist.

Ma teen nii:

2 avokaadot

1 spl sidrunimahla

400 g kodujuustu

300 g krevette (külmutatud sulatatuna ja puhastatuna, võib kasutada ka soolvees krevette)

1 purustatud küüslauguküüs

hakitud tilli

soola-pipart

Lõika avokaadod pikkupidi pooleks ja uurista sisu välja. Peenesta kahvliga, sega sidrunimahlaga. Lisa kodujuust, krevetid, küüslauk, rohkelt tilli ja maitsesta soola-pipraga.

Ülemisel fotol on salat tehtud hoopis ricottaga ja alumisel pandud avokaadokoortesse, mis toimivad siinkohal serveerimisnõudena.

Heeringakaaviar

Naljakas nimi sellel ampsul. Kui kaaviari all mõelda soolatud kalamarja, siis sellega siinkohal tegu ei ole. Küll aga tuletab see soolane hõrgutis veidi kaaviari teralist tekstuuri hamba all meelde küll. Retseptiidee Hans Välimäki "Mummolast".

Heeringas on maitsvaim turult või poe kalaletist tervelt ostetuna ja ise fileerituna- siis ta on õrn ja suussulav. Need pakendatud erinevalt maitsestatud heeringad poes konserviriiulil kipuvad puised ja äädikased olema.

Tarvis läheb:

2 heeringafileed (umbes 300 g)

1 sibul

2 kõvakskeedetud muna

2 keedetud kartulit

1 õun

1 hapukurk

1,5 dl hapukoort

4-5 spl hakitud tilli ja murulauku

Heeringast, sibulast ja munast tuleb saada ühtlane mass. Mina tegin köögikombaini hakkimislisaga. Väga hästi töötab siinkohal ka hakklihamasin. Sauseguriga peaks ka teoreetiliselt saama.

Saadud segule lisa hästi pisikesteks kuubikuteks hakitud kartul, õun ja hapukurk. Sega hulka hapukoor ja maitseroheline. Lase külmkapis paar tundi maitsestuda.

Rukkileiva peal võrratu. Ja kui värske kartul ükskord peale jääaega tuleb, siis selle juurde proovin ka kindlasti!

Fattoush - salat pita ja sumahhiga

Liibanoni päritolu fattoush kujutab endast vaatamata võõrapärasele nimele tegelikult lihtsat, meil vägagi kättesaadavatest ainetest tehtud salatit, mis koosneb köögiviljadest ja saiatükkidest-sarnane põhimõte itaallaste panzanellaga ja caesari salatiga (mille päritolu kohta on raske midagi konkreetset öelda, arvestades, et selle loojaks peetakse itaalllasest kokka, kes pidas Mehhikos restorani ja populaarseks muutus ta hoopis 1920-ndatel USA-s. Segane lugu ühesõnaga.) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Niisiis-fattoush! Olen kohanud erinevates retseptides väga erinevaid koostisaineid, just köögiviljade osas - oliivõlist ja sidrunimahlast segatud salatikaste ja röstitud pita on igaühes. Et salat ei saaks mitte liiga paljudest komponentidest koosnev, kasutasin mina rooma salatit, tomatit ja kurki. Oleks kevad, oleksin ka redist lisanud. Mõnes retseptis figureerib ribastatud kapsas, punane või valge. Fattoushi teeb meeldejäävaks ja maitsvaks minu arust mitte erinevate köögiviljade rohkus, vaid nende värskus ja kvaliteet, lisaks hapukas kaste, millele lisab veelgi särtsu sumahh ja seda tasakaalustavad krõbedad mahedad pitatükid, mis annavad samas ka tummisust. Ja muidugi mündi-peterselli kooslus maitseürtidena.

Pita on oma olemuselt lihtne Vahemeremaades ja Lähis-Idas küpsetatav sai, millesse kõrgel temperatuuril küpsetamisel tekib tühimik, mida saab hiljem erinevate täidistega täita. Ahjust välja võttes on pita ümmargune pall. Jahtudes vajub ta lamedaks, aga sisse jääb ikkagi tasku.
Ma ei küpsetanud pitasid ise, kasutasin Leiburi Etnia-sarja pitat - sobis väga hästi.

Sumahh (ingl k sumac) on äädikapuu kuivatatud ja purustatud vili. Sumahhi taimeperekonnal on 250 liiki. Eesti aedades kasvab harilik sumahh (Rhus typhina) ja sile sumahh (Rhus glabra). Selle puu, millelt sumahhi-maitseaine tarvis vilju korjatakse, ladinakeelne nimetus on Rhus coriaria. Osad äädikapuud on mürgised. Meilkasvavad pole küll mürgised, aga kas nad maitseaine tegemiseks ka kõlbulikud on, seda ma ei tea... Kõigil äädikapuudel on igaljuhul ilusad rippuvad pikad õiepöörised, millest hiljem moodustuvad herneterasuurused luuviljad, mis muutuvad punakaspruuniks. Nendest valmistataksegi sumahhi.

Niisiis, fattoushi tegemise juurde:

1. Pitade röstimine

2 pitasaia

Lõika pitadest paari cm laiused ribad, laota ühe kihina ahjupannile ja rösti 200 kraadu juures u 5 minutit-kuni nad muutuvad krõbedaks ja ääred hakkavad pruunistuma. Ära kõrbema lase! Murenda röstitud pitad sealsamas ahjuplaadil või eraldi taldrikul suupärasteks tükkideks.

2. Salatikaste

0,5 dl oliivõli

3 purustatud küüslauguküünt

1,5 tl soola

0,5 dl sidrunimahla

2 tl sumahhi

Pane kõik koostisained kaanega purki ja raputa segamini.

3. Köögiviljad

1 pea rooma salatit

2-3 tomatit

4 avamaakurki

mõned varred rohelist sibulat-nii et hakituna jääks u 1 dl

Haki rooma salat üsna peenteks ribadeks. Tükelda tomat ja kurk kuubikuteks. Haki roheline sibul ja sega kõik omavahel.

4. Ürdisegu

Peotäis värsket hakitud münti ja samapalju siledalehelist peterselli.

Sega kõik salati koostisained, välja arvatud pitatükid, hoolikalt läbi. Kõige lõpuks lisa pita ja sega veel kord läbi. Kõige parem on, kui salat saaks nüüd seista ja maitsestuda tund või isegi paar. See salat peabki olema pigem "märg" kui krõmps.

Kui söömiseks läheb, raputa kas kausitäiele salatile või iga sööja portsule veel sumahhi peale- neist jääb pärast salati söömist suhu hästi mõnus hapukas (aga mitte liiga hapu) maitse ja ilusad punased täpikesed on nad ka!

Ja ta kasvas siiski!

Ühes varasemas caesari salati teemalises postituses lubasin sel aastal proovida ise rooma salati (Lactuca sativa longfolia) kasvatamist. Õnnestus! Kusjuures tegu polnudki agrotehnilist kõrgharidust nõudva ettevõtmise ega hiina imega - lihtsalt külvasin Seemnemaailma e-poest (ainuke koht, kust seemneid leidsin) ostetud seemned 21. juunil avamaale ja täna, 47 päeva hiljem, tegin neist mahedalt kasvanud krõmpsudest lehtedest esimese salati. Minu arvates ei erine rooma salati kasvatamine küll mingil määral tavalise lehtsalati omast, ka seemnete hinnas polnud mingit olulist vahet. Huvitav, huvitav, millega põhjendatakse siis suhteliselt suurt hinnavahet poes ja turul? Peab turul Uus-Kongo prouat oma küsimustega kiusama minema... 

Niimoodi nad seal peenral mul reas on:

Ma olen väga uhke oma lapsukeste üle, nad on imeilusad.

 

Ja salatilehtedest tegin ma...üllatus-üllatus!...loomulikult caesari! 

Krevetisalat laimi ja koriandriga

Ilma poolest võib selle suvega siiani üsna rahul olla - on olnud sooja, päikest, sekka ka värskendavat vihma. Selline päev, kus tahaks ennast soojendada tunde ahjus haudunud liha ja tüümiani-rosmariiniga sealsamas potis küpsetatud juurviljadega, oli vist viimati hilistalvel-varakevadel. Praegused toidud on kiired, kerged, värsked.

Selle salati jaoks kasutasin külmutatud eelkeedetud terveid hiidkrevette. Kala ja mereande tuleb sulatada struktuuri ja maitseomaduste säilimise huvides aeglaselt, võttes nad varakult enne tarvitamist sügavkülmikust külmikusse, kus jääkristallid neis saavad rahulikult kudesid vigastamata sulada. Sulamisvesi vala ära. Et oleks mugavam süüa, eemaldasin sulanud krevettidelt pead ja koore, sabaotsakese jätsin külge.

400 g hiidkrevette

1 tl võid, 1 tl oliivõli

1 küüslauguküüs või 1 šalottsibul

1/2 punase tšilli kauna

1 laimi mahl ja riivitud koor

1 dl cavat või mõnda muud kuiva vahuveini või siidrit või valget veini

punt koriandrit (15 g)

soola

pipart

salatilehti ja tomatit

Kuumuta sügavamal pannil või-oliivõli segus hakitud küüslauku (või šalottsibulat) ja tšillit 1 minut, jälgi, et kõrbema ei läheks. Lisa alkohol ning laimimahl ja -koor. Lase keema. Pane vedeliku sisse krevetid ja hoia väikesel kuumusel: tooreste krevettide puhul niikaua kuni krevetid muutuvad roosakaks (u 5-7 minutit), eelkeedetud krevetid 1 minut. Ära kauem hauta, krevetiliha muutub tuimaks. Haki sisse punt koriandrilehti. Maitsesta soola ja pipraga. Sega ja tõsta tulelt. Pane kaas peale ja lase maitsetel mõni minut tõmmata.

Aseta salatilehed ja tükeldatud tomatid taldrikule, lao peale jahtunud krevetid ja kastmeks vala kõige peale maitsev krevetileem.

Söö värske saiaga (näit. ciabatta), juurde võta klaasike külma kastmetegemisest üle jäänud vahuveini. siidrit või valget veini.

Puuvilja-marjasalat cavasabayoniga

Marja- ja puuviljaaeg on just nüüd! Kõikvõimalikul kujul- niisama, kookides, jäätistes, magustoitudes, magusates ja soolastes salatites-tuleks neid vitamiinipomme praegu süüa, sest talvel võib sellisest värskusest ja maitsest ainult unistada... Isegi minu kohe 5-kuuseks saav poeg sai oma elu esimesed "päris" toidu maitseelamused just nüüd kahest metsmaasikast ja kahest mustikast:) Oioi, kuidas maitses!
Ka nami-nami kooskokkamise teemaks seekord tervislikud ja värsked puuvilja- ja marjasalatid.
Eile tegin Pavlovat, millest jäi üle munakollaseid ja ka pudeli Cavat olin külalisteootuses õhtusel poeskäigul riiulist kaasa kahmanud.
Et vahuvein sobib marjade ja puuviljade kõrvale joomiseks, siis miks mitte valmistada mõnus kerge magustoit, kus marjade ja puuviljade kaaslaseks cavaga sabayon (või zabaglione itaalia-päraselt). Sabayon on klassikaline prantsuse-itaalia päritolu magus kaste, mida tehakse tavaliselt munakollaseid, suhkrut ja veini/dessertveini/vahuveini veevannil vahustades. Ülioluline on kuumust mitte liiga suureks lasta, sest siis tekivad kastmesse munakollasetükikesed. Et mul on kord nii juhtunud, olen nüüd eriti ettevaatlik.

Puuvilja-marjasalat:
maasikad
aprikoosid
pirn
arbuus
mustikad
põldmarjad
ananass
muuda või lisa koostisaineid vastavalt marjade-puuviljade valmimisele või oma maitsele

Tükelda marjad ja puuviljad suupärasteks tükkideks, sega omavahel.

Sabayon
4 munakollast
1 dl suhkrut
1,5 dl cavat

Vahusta munakollased ja suhkur heledaks vahuks.Lisa cava. Tõsta kauss keeva veega poti kohale. Vispelda segu pidevalt. Sabayon on valmis, kui kogus on umbes kahekordistunud ja kaste on mõnusalt paks ja kohev.
Lase sabayon kas leigeks või täielikult jahtuda ja serveeri marja-puuviljasalatiga. Kaunista melissi või mündiga.

Peedilehesalat

Peet on uskumatult mitmekülgne köögivili.Esiteks on ta väga ilus - imelised punaserootsulised rohelised lehed, tumepunasest juuikast rääkimata. Tõeline "lill" köögiviljapeenras. Söögiks saab tarvitada nii lehti kui juurikaid. Ja ehkki lehtede ja varte pärast kasvatatakse ka lehtpeeti e mangoldit, kõlbavad hariliku peedi noored lehed ka imehästi tarvitada toiduks. Peet on üks minu lemmikumaid köögivilju-röstitud peet kitsejuustu ja tüümianiga, marineeritud peedid, borsh, külmsupp peedi ja keefiriga, rosolje - kõik maitsevad vägagi hästi!
Tänase peetide harvendamise käigus tekkis hulgaliselt peedi pealseid, millest sai salat:

Salatisse said siis noored peedilehed ja lisaks veel mõned rohelised lehed peenralt (spinat, tammelehesalat). Lisaks redis ja röstitud seedermänniseemned. Kastmeks segu oliivõlist, laimimahlast, veel musta pipart, meresoola ja mett.

Tomati-basiiliku salat

Kas teate, et müügile on ilmunud eesti tomatid! Mulle toodi Tartu turult supermagusaid kasvuhoonelõhnalisi eesti tomateid ja basiilikut. Tallinnas nägin Selveris ka noidsamu Intsu talu tomateid.Mõnusad mahlased ja tugeva viljalihaga. Legendi järgi on talu pererahvas sama sorti kasvatanud juba aastaid ja aastaid, seda paremaks, maitsvamaks ja varasemaks aretades.Algne sordinimi aga olla juba ammu ära kadunud ja tomat on ristitud "Pasti Pätakaks" ühe püsikunde järgi :)

Viiluta tomat, rebi basiilikulehed tükkideks peale, piserda üle oliivõliga, keera soola ja pipart.

Mul polnud kodus parasjagu mozzarellat, aga muidu ta sobib ka sellesse salatisse nagu valatult.

Kreeka salat

Klassika! Eks sellest ole ka miljon varianti, kreeklased ise teevad ka mitut moodi. Salati sisse võib lõikuda ka paprikat, aga mulle toores paprika üldse ei maitse, sellepärast jätsin ära:) Ja lehtsalatit ei pea üldse kasutama, kui ei taha.

1 pott lehtsalatit

5 tomatit

pool pikka kurki

1 punane sibul

u 25 musta oliivi

200 g feta juustu

oliivõli

sool, pipar

oregano e. pune (värske või kuivatatud)

Tükelda kõik köögiviljad, pane kaussi salatipadjale. Pane hulka mustad oliivid ja feta tükid. Maitsesta soola, pipra, oliivõliga. Kõige peale haki punet. Kui kasutad kuivatatud punet, sega oliivõlisse.

Maitsev ja tervislik

Caesar'i salat

Caesariks on tarvis rooma salatit.Parim on Uus-Kongo talu oma, mida saab näiteks keskturult, kus Uus-Kongo proua müüb hapukapsast ja salateid. Stockmannis on ka. Ma tellisin Seemnemaailmast rooma salati seemneid ja proovin ka sel aastal ise kasvatada, sest meil läheb seda PALJU! Salatisse võib juurde panna ka kanafileed, lõhe- või forellitükke või krevette. Mulle maitseb au naturel;)

Niisiis:

1 suur pea rooma salatit (tükkideks rebituna)

6 viilu röstsaia või ciabattat kuubikuteks lõigatuna (koorik võta ära) ja ahjuplaadil kergelt röstituna

parmesani

Kaste:

1 munakollane

5 anshoovisefileed (Eesti Kipperi anshoovis ei kõlba, see on kilust tehtud, aga anshoovis on hoopis üks teine kala!), fileesid pole vaja soolast ega õlist puhtaks pesta.

1 spl värsket sidrunimahla

1 tl Worcestershire'i kastet

1 küüslauguküüs

1,5 dl oliivõli

pipart, (soola)

Sega kõik kastmeained sauseguriga kokku.Viimasena lisa munakollane ja siis niristades õli, kogu aeg samal ajal seguriga suristades.

Sega omavahel salatilehed, saiakuubikud ja kaste. Riivi peale parmesani või tõmba laastud. Lase u 20 minutit enne söömist maitsetel laagerduda.