Lihtne vaniljekaste

Lihtsam ja vähem munakollaseid nõudev alternatiiv klassikalisele custardile ehk crème anglaise'le.

2 munakollast

1 spl suhkrut

mõni tera soola

3/4 spl kartulitärklist

2,5 dl piima

1 spl vaniljesuhkrut (Meira naturaalsest vaniljest tehtut näiteks)

1 spl võid

Klopi munakollased lahti, lisa suhkur, sool, tärklis ja piim. Kuumuta hästi madalal kuumusel pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Aega läheb umbes 10 minutit. Tõsta tulelt, sega hulka või ja vaniljesuhkur. Jahuta vispliga segades. Lihtsalt seistes jahtuma jättes võib munakollane tükki tõmmata ja siidise kreemi asemel saad munapudru.

Mõnus lisand magustoitudele ja kookidele, rabarbri- või õunacrumble'i juurde täitsa vältimatu. Sobib kasutada ka napoleonikoogi kreemina.

Karulaugupesto

Kaunivärviline karulaugupesto valmib imelihtsalt ja kiiresti. Saab kasutada saiamäärdena, pasta või gnocchi kastmeks, koos grillitud köögiviljadega. Hästi maitsev ja kerge kevadine roog on küpsetatud valge kala filee (tursk, koha, siig või mõni muu), karulaugupesto ja roheline värske salat.

Pesto on tegelikult selline asi, mida saab vabalt teha tunde järgi, täpse retseptita. Et umbes 3 peotäit karulaugulehti, peotäis riivitud juustu, peotäis pähkleid, maitse järgi soola-pipart ja nii palju õli, et pestol oleks sulle sobiv konsistents. Ma panen siiski kirja ka kogused nii, nagu nad mul enam-vähem pestosse läksid, võib-olla on kellelegi, kes esimest korda teeb, abiks.

80 g karulaugu lehti ( kui on liiga palju valget varreosa, lõika see ära ja kasuta kusagil mujal, näiteks salatis)

100 ml oliivõli

50 g riivitud parmesani (või muud kõva laagerdunud juustu)

50 g seedermänniseemneid (või kreeka pähkleid)

0,25 tl soola

0,25 tl pipart

1 tl sidrunimahla

Alustuseks rösti kuival pannil kergelt seedermänni seemned. Mitte pruuniks, aga nii et nad saaks heleda kuldse tooni, siis jääb maitse kreemjas ja pehme, mitte liiga pähkline.

Järgmisena saumikserda üheskoos jahtunud seedermänniseemned, pestud ja kuivatatud karulaugulehed ja 3-4 spl oliivõli ühtlaseks massiks. Lisa riivitud parmesan, veidike soola-pipart, 1 tl sidrunimahla (ei ole kohustuslik koostisaine) ja surista edasi, lisades samal ajal nirena ülejäänud oliivõli.

Hästi aromaatne ja mõnusalt küüslauguse (aga mitte teravalt küüslaugu-küüslauguse, vaid mahedama) maitsega kaste.

Kana veini-koorekastmes

Lugu sai õigupoolest alguse sellest, et mulle jäi FB-s silma Ragne teade, et Rannamõisa korraldab linnuliha retseptide konkursi. Mulle meenusid kohe mu kalkunikebabid, mida ma valmistasin justnimelt sellesama tootja hakitud kalkuni kintsulihast. Ja et mul see retsept kohe kenasti võtta oli ja ma spetsiaalselt võistluse tarbeks ei pidanud midagi kokku mõtlema/vaaritama, saatsin esimest korda elus oma retsepti retseptivõistlusele!

Ja suur oli mu üllatus, kui tulemusi teada saades selgus, et olin võitnud 3-nda koha ja selle auga kaasnes 500 krooni eest Rannamõisa tooteid. Mis te arvate, mida mu niigi napp sügavkülmikuruum nüüd täis on.

Nii repliigi korras mainin, et retseptivõistlus oli anonüümne, st varjunimedega ja eriti tore asjaolu on minu meelest see, et võistluse võitja juustuse kana-tatravormi autoriks osutus 14-aastane noor inimene. Super! Annab täitsa lootust.

Et ma nüüd pidin kusagilt otsast kanasöömisega pihta hakkama, siis esmalt tõstsin kingihunnikust välja kanakintsud, lappasin nami-nami retseptikogu ja leidsin sealt toreda prantsusepärase kanakintsude valmistamise retsepti. Sellest inspiratsiooni saades valmistasin toidu nii:

Tarvis läheb:

2 spl võid

1 spl oliivõli

1 kg kanakintsu (u 7-8 tk)

soola

musta pipart

1 sibul

4 küünt küüslauku

2 dl kuiva valget veini

1 tl kontsentreeritud tomatipastat

2 dl 35% rõõska koort

2 sl Dijoni sinepit

soola

musta pipart

1 sl hakitud siledalehist peterselli

2 sl hakitud murulauku

Maitsesta kanakintsud soola-pipraga. Kuumuta paksupõhjalise haudepoti põhjas oliivõli ja või, pruunista kanakintsud. Lisa hakitud sibul ja küüslauk, kuumuta koos kanaga paar minutit. Sibul ja küüslauk ei tohi kõrbema minna, see rikub kastme pehme koorese maitse.

Vala potti vein, lase keema. Lisa tomatipasta, koor ja sinep. Pane potile kaas peale ja hauta umbes 45 minutit vaiksel tulel, kuni kana on hästi pehme ja suussulav. Kui kana valmis, lisa hautisele maitseroheline, hoia veel 10 minutit kaane all, siis jõuab ürtide maitse ilusti kastmesse imenduda. Vajadusel maitsesta veel kastet soola-pipraga.

Terve pere titest vanaemani oli söönud ja kiitnud. Aga mina samal ajal kokkasin ja sõin juba hoopis midagi muud :P

Bolognese kaste

Bologna kaste on veisehakklihaga pastakaste. Pärit ilmsegelt Itaaliast, ilmselgelt Bolognast. Kes viitsib, võib kastme ajaloost lugeda siit. Algupäraselt serveeritakse tagliatellega, aga nagu sageli klassikaliste roogadega, on ta võtnud kõikvõimalikke vorme ja leidnud erinevaid kasutusviise. Ma kasutan alloleva retsepti järgi tehtud kastet ka koos bešamelliga lasanje vahel ja cannellonide täidisena.

Bolognese kastme retsepte on palju erinevaid. Väidetav "see õige" on siin.

Tähtis on, et kastmel oleks aega vaikselt tulel podiseda ja et tooraine oleks kvaliteetne. Lödiks keedetud sarvekestele valatud praetud kodune hakkliha ketšupiga ei kvalifitseeru bolognese' ks mingi nipiga. Olulised komponendid, ilma milleta ma ei hakka üldse vaeva nägemagi, on veise hakkliha (parim Rakvere lihaveise delikatess-hakkliha), suitsupeekon, sibul, porgand, seller, paks tomatipasta, valge vein. Piima ei ole ma kastmes kasutanud, aga vabalt võib. Detsiliitrike või paar aitavat kaasa liha pehmenemisele.

Tarvis läheb (4-le):

oliivõli praadimiseks

350 g veisehakkliha

8 viilu suitsupeekonit

1 hakitud sibul

1 hakitud küüslauguküüs

1 tükeldatud väike sellerivars

1 viilutatud porgand

1 purk (400 grammine) purustatud tomateid

2 spl kontsentreeritud tomatipastat

1 dl veiselihapuljongit

1, 5 dl kuivemapoolset valget veini

1 tl kuivatatud punet e. oreganot

soola-pipart

Prae õlis peekon ja hakkliha läbi, kuni liha pole enam roosa. Maitsesta soolaga. Tumepruuniks kõrvetada ei ole mingil juhul tarvis. Lisa pannile hakkliha hulka sibul ja küüslauk, kuumuta paar minutit. Lisa porgand ja seller, kuumuta veel paar minutit. Vala peale valge vein ja lase selle maitsel lihasse-köögivilja imenduda ja redutseeruda.

Nüüd kummuta pannitäis potti, lisa purustatud tomatid (kui konserv on väga vedel, mõnikord kipub see nii olema, ära kogu vedelikku lisa), tomatipasta, puljong ja oregano. Hauta hästi vaiksel tulel 2 tundi. Sega vahepeal ja jälgi, et põhja ei kõrbeks. Kui tundub, et kaste on liiga kuiv, lisa veidi vett. Kui aga liiga vedel, lase keeda kaaneta, et liigne vedelik aurustuks. Valmis kaste maitsesta musta pipraga.

Ürtidest võiks valmis kastmele peale raputada värsket basiilikut (mis juhib mu tähelepanu asjaolule, et fotolt puudub oi-oi-oi basiilikuoksake) või siledalehelist peterselli. Pastakastmena kasutades passib kenasti peale ka riivitud parmesan.

Sealihapada sibula, ploomi, porgandi ja sortsu viskiga

Mu köögis on praegu 4 kohvimasinat ja 2 veekeetjat. Külmkapp on pilgeni täis. Köögipõrandal kõrguvad ühekordsete kuuma hoidvate topside ja karpide tornid. Majapidamisruum on maast laeni täis köögivilju, pudruhelbeid, tomatipastasid, õlisid, pastapakke, erinevaid purke ja totsikuid...

Ma teen kuus päeva kolm korda päevas süüa kahekümnele inimesele. Homme, 3. märtsil on esimene päev. Tegu on loomingulise kollektiiviga, käimas filmivõtted.

Söögieelarve on suhteliselt piiratud ja kogu kokkamine toimub minu väikeses köögis. Ma ei tea, kas ma ikka olin täie mõistuse juures seda pakkumist vastu võttes, aga ilmselt tol otsustamise hetkel kaalus kõik muu üles fakt, et minu tehtud toitu hakkab teiste seas sööma Aarne Üksküla :)

Menüü osas sooviti koduseid lihtsaid toite - lihakastmed, pastaroad, küpsetised, pudrud, võileivad. Et oleks maitsev ja täidaks hästi kõhtu.

Täna siis alustasin. Homme hommikul sööb filmitiim neljaviljaputru vaarikamoosi või võisilmaga, röstsaiu juustu ja tomatiga ning joogiks kohvi ja tee. Õhtuks küpsetan neli plaaditäit lahtist soolast pirukat (plaadipitsa), lisaks värske salat. Ja lõunaks on juba külmas settimas sealiha sibulate, ploomide ja porganditega, maitsestatud küüslaugu, rosmariini ja sortsu viskiga. Kõrval kartulipuder ja värskekapsasalat. Mõtlesin algatuseks teha lihtsa lihakastme, aga ainult soola-pipraga maitsestatud söökla-kastet ka ei tahtnud valmistada ja ega ma ausalt öeldes selleks võimeline polekski. Patta hüppasid justkui iseenesest ka sibulad, ploomid, porgandid, küüslauk, rosmariin ja viski.

Meie kodusel toidulaual on sealiha üliharva, ei teagi miks... Mulle on üsna võõristav tööstuse tarvis kasvatatavate sigade pidamise viis ja niikaua kuni mul ühtegi tuttavat talunikust seapidajat pole, siis ilmselt see nii ka jääb.

Aga selle valminud hautise kohta saan küll öelda ainult kiidusõnu ja sedasama tegi ka ülejäänud kodune degusteerimiskomisjon vanuses 8-68.

5 kilo sealiha ühel malmpannil portsude kaupa pruunistamine võttis aega poolteist tundi. Aga liha oli kenake! Lasin hommikul lihunikul liha strooganovisuurusteks ribadeks tükeldada, nii et ta oli praadima hakates väga värske ja ilus, rõõm kohe vaadata.

Tarvis läks (see on 4-6-le arvestatud kogus):

praadimiseks õli

1 kg sealiha ribadena

soola-pipart

4 sibulat

5 porgandit

sorts viskit

0, 5 l kanapuljongit

150 g kuivatatud ploome

3 küüslauguküünt

oksake rosmariini

Väike kalli porganditele, nagu järgneval fotol, teeb toidu ainult paremaks - lugupidamisavaldus toorainele! :) Ei, tegelikult toiduga ei mängita, aga ainuke moodus, kuidas lihapraadimisega kuidagimoodi ühele poole saada, oli anda lapsele kaks kaussi ja paluda tal porgandeid ühest teise ja siis jälle vastupidi laduda.

Pruunista liha kuumal pannil õlis. Pane haudepotti, maitsesta soola-pipraga. Samal pannil pruunista (ära kõrveta!) kergelt ka sektoriteks lõigatud sibulad ja tükeldatud porgandid. Lisa ka need potti lihale seltsiks. Vala kuumale pannile sorts (umbes 0,5 dl) viskit ja kuumuta koos pannil oleva praadimisest jäänud maitsva häädusega läbi. Vala potti, lisa ka kanapuljong. Hauta 160-kraadises ahjus tund aega. Lisa väiksemaks tükeldatud ploomid, purustatud küüslauk ja rosmariinioks. Hauta veel pool tundi. Liha peab saama väga muredaks.

Kui soovid, paksenda kastet 1-2 spl jahuga. Mina tegin seda, nii sai mõnus tummine.

Juurde passib hästi kartuli- või kartuli-porgandipuder.

Kefta kebab - araabiapärased hakklihavardad, pita ja mündi-küüslaugukaste ka

Ütlen kohe ära, et puhast autentsust ma nende kebabidega taga ei aja.

Kefta kebab on varraste nimi, sest kebab tähistab tavaliselt Lähis-Idas ja Araabiamaades vardas küpsetatud liha (näiteks shish kebab Türgis) ja kefta/kofta/köfte on vürtside ja sibulaga maitsestatud hakkliha, mida harilikult küpsetatakse lihapallina. Kui kefta ajada vardasse, saamegi kefta kebabi.

Tavapäraselt kasutatakse selliste varraste tegemiseks lamba- või loomaliha. Aga tehakse ka kanast. Ma proovisin siit indu saades kalkuniga (muus osas toda retsepti ei järginud, seal tehakse vardaid kibbeh-seguga, mis koosneb hakklihast, bulgurist ja maitseainetest). Lähis-Idas muidu süüakse ikka ka kalkuneid-neid küll ei kasvatata kodulindudena, vaid nad elavad metsikult. Nii peetaksegi seal nende liha ulukilihaks. Hakitud kalkuniliha käitus varda ümber küpsetades väga hästi - vardad jäid mõnusalt mahlased, küpsesid ühtlaselt ja olid mahedalt lihase maitsega, mida täiendasid araabiapärased maitseained.

Mul oli kaks pakki Rannamõisa hakitud kalkuni kintsuliha, mis on väga mõnus juba sellepärast näiteks, et ta nimi pole "kalkuni hakkliha". Seda viimast ma ei kasutaks, täpselt ei tea, millisest linnu osast see mass tehtud on. Kui ise kalkunist selle roa tarbeks hakkliha teha, siis ikka ka kintsulihast: hakkida see kas hakklihamasina või köögikombainiga.

Kefta kebabid.

• 900 g hakitud kalkuni kintsuliha
• 2 hästi peeneks hakitud või riivitud sibulat
• 2 tl oliivõli
• 2 tl nisujahu
• 1 tl jahvatatud vürtsköömneid (cumin)
• 1 tl kaneeli
• 1 tl jahvatatud koriandrit
• 1 tl jahvatatud kurkumit
• 1/2 tl tšillihelbeid
• 1 tl kuivatatud münti
• 1 tl pipart
• 2-3 tl soola
• 1 dl hakitud värsket peterselli

Sega kõik koostisained. Rulli käte vahel umbes 2-3 cm läbimõõduga 10 cm pikad torukesed. Ma sain sellest kogusest 20 tükki. Lükka ettevaatlikult vardad sisse. NB! Puitvardaid kasutades leota neid enne 30 minutit vees. Ma unustasin seda teha ja vähe oli puudu, et ahjus lõke lõõmama hakkaks. Nüüd pane vardad vähemalt tunniks ajaks külmkappi tahenema. Niimoodi seisavad nad hiljem küpsetamisel kenasti koos ja ei hakka lagunema.

Kui on käes aeg küpsetama asuda, pane ahi grillrežiimile, temperatuuriks oli mul 240 kraadi.Vahetult enne ahjupanemist pintselda või määri liha üle oliivõliga.

Tõsta vardad ahjupannile (millel küpsetuspaber, siis pärast jääb panni küürimine ära) asetatud grillrestile. Ettevaatlikult ja tasa vardaid toetades, et midagi ära ei laguneks. Nagu juba enne öeldud, määri nüüd liha oliivõliga. Parem on, kui grillrest on ka õliga määritud, siis ei jää liha sinna külge kinni. Tõsta plaat ja rest ahju. Grillisin 5 minutit ühelt, viis teiselt poolt. Poolte vahetuseks tõsta ahjupann ja rest korraks ahjust välja, kättpidi ahjus olles läheb olemine ikka väga kuumaks:) Aga ära unusta ahjuust selleks ajaks sulgeda, temperatuur ei tohi langeda.

Kõige õigem oleks muidugi kebabe sütel küpsetada. See asi jääb aga meil küll suve peale, kus sa miinus 20-ga ikka grillile selle 10 minuti pärast tuld alla tegema hakkad. Pealegi kukkusid nad ahjus grillituna ka väga maitsvad välja.

Pitasaiad.

Pita on oma olemuselt lihtne Vahemeremaades ja Lähis-Idas küpsetatav sai, millesse kõrgel temperatuuril küpsetamisel tekib tühimik, mida saab soovi korral hiljem erinevate täidistega täita. Või kasutada fattoushi tegemisel. Ahjust välja võttes on pita ümmargune pall. Jahtudes vajub ta lamedamaks, aga sisse jääb ikkagi tasku. Pitad küpsetasin nami-nami retsepti järgi:

• 1 pakk kuivpärmi
• 3 dl käesooja vett
• 1 tl soola
• 1 tl suhkrut
• 450 g nisujahu

Sega kausis jahu, sool, suhkur ja kuivpärm ning sega juurde käesoe vesi. Sõtku tainas, lase tund aega kaetud kausis kerkida. Vormi tainast 10 palli, rulli need 0,5 cm paksuseks ja 12 cm läbimõõduga pätsideks. Ei pea rullima korrektseid ringe, kuju las jääda ovaalne.

Puista kergelt jahuga üle, kata rätikuga ning lase veel 15 minutit kerkida.

Pane ahi 250 C peale kuumenema, tõsta küpsetusplaat samuti ahju. Tõsta 5 pitat kuumale ahjuplaadile. Küpseta kuumas 250-kraadises ahjus umbes 7 minutit. Küpseta seejärel ülejäänud 5.

Tõsta valmis pitad ahjust välja alusele, kata jahtumise ajaks rätikuga, siis ei muutu nad kõvaks.

Mündi-küüslaugukaste.

• 4 dl maitsestamata jogurtit
• 2 küünt küüslauku
• 1 spl kuivatatud münti.
• 0,5 tl soola

Sega kõik kokku ja maitse- kui on midagi vähe, lisa.Lase külmkapis tunnike enne söömist maitsetel settida.

See kõik kokku oli üks parimaid asju, mis ma viimasel ajal söönud olen. Soovitan võimaluse korral kasutada hakkliha maitsestamisel kõiki maitseaineid, mis kirjas- maitse ei tule terav, vaid kõik nad koos üksteist täiendades annavad varrastele just selle idamaise nüansi, mida vaja. Järgmine kord proovin lambaga teha.

01.03.2010. See minu retsept saavutas Rannamõisa linnuliharoogade retseptivõistlusel auhinnalise kolmanda koha. Hurraa!

Guacamole

Ärgu nüüd tex-mex köögi andunud fännid minuga pahandagu selle näkileiva pärast siin pildil. Muidugi on "õige" süüa guacamolet maisilaastudega, aga ka niimoodi on mucho maitsev. Rukkimaitse harmoneerub uskumatult hästi küüslauguse tsitrusehõnguga avokaadoga.

Ülilihtsalt kokkusegatava, tervisliku ja maitsva guacamole retsept:

2 avokaadot

1 spl sidruni- või laimimahla

2 küüslauguküünt

soola, pipart

Purusta kahvliga avokaado viljaliha. Siinkohal peab märkima, et hea guacamole saab küpsetest avokaadodest. Nii et enne ostmist tuleks näpuga avokaado koort vajutada ja veenduda küpsuses. Piserda roheline mass üle sidruni- või laimimahlaga. Sega hulka purustatud küüslauk, maitsesta soola ja pipraga. Kõige ilusam ja maitsvam kohe serveerides; tsitruselise mahl küll aeglustab avokaado tumenemist, aga mitte lõputult-järgmiseks päevaks guacamolet ette teha pole mõtet.

Puravikutagliatelle

Ma ei hakka siinkohal rääkima oma armastusest seente vastu.Mu pere ja sõbrad teavad, et seeneajal pääseb meil harva lauast ilma seeneseid katsetusi maitsmata. Lisaks kisub mingi tume jõud mind suve lõpus ja sügisel ülepäeviti metsa poole:) Kõrgeima koha pedjestaalil on teeninud puravikud. See lastega kaunitar siin fotol on pärit minu koduaiast kase alt, kus neid kasvas 6-7 tükki.

Puravikega pastarooga teen ma nii kuus paar korda ikka - augustis suure hurraaga rohkem ja kevadepoole vähem, sest seenevarud hakkavad lõppema.

Ma kasutan selle toidu tegemisel alati munaga pastat. Värske munapasta ja koorene kaste koos on vastupandamatud.


Tarvis läheb:

-4 suurt puravikku või vastav kogus väikesi. Kasutada võib ka külmutatud või kuivatatud leotatud puravikke
-50 g võid, sortsuke oliivõli
-2 küüslauguküünt
-1 dl kuiva valget veini
-200 ml 35%-st koort
-2 oksa basiilikut või peotäis siledalehelise peterselli lehti
-soola, pipart
-250 g kuiva tagliatellet v 2 pakki värsket
-parmesani




Tee nii:

• Sulata pannil või, lisa sorts oliivõli ja prae selles 5 min. puravikke
• Lisa purustatud küüslauguküüned ja lisa puravikele, prae veel paar minutit.
• Lisa valge vein, keeda 5 min.
• Keeda vahepeal tagliatelle vastavalt õpetusele, kurna.
• Vala kastmele peale vahukoor ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Lõpus lisa hakitud basiilikulehed või petersell, maitsesta soola ja pipraga. Kui sulle meeldib paksem kaste, võid jahuga vms kastmepaksendajaga paksendada-mina seda vajalikuks ei pea, mulle meeldib, kui tagliatelled "ujuvad" vedelas kastmes
  
• Sega omavahel kuumad tagliatelled ja kaste.
• Riivi peale parmesani

Värske roheline salat, ciabatta ja klaas valget veini tulevad söömaajale ainult kasuks!

Pisikesed porgandid küüslaugu-petersellivõiga ja wasabikaste

Porgandite harvendamise käigus ülejäänud pisikesed porgandilapsed on nii imemagusad ja õrnad, et neist lausa peab omaette roa valmistama. Kahju supi sisse teiste hulka ära neid kaotada. Petersell ja küüslauk annavad roale mõnusalt vunki juurde, wasabikaste teravus sobis porganditega imehästi, samas mitte tappes porgandite oranzhi magusust. Kõige õigem oleks neid valmistada aurutamise teel, jättes nad veidi krõmpsuvaks. Ülekeedetud ja lödist köögiviljast kaob üldse minu arust igasugune maitse, samamoodi kaob ka soov neid süüa.

Valmistamine:

punt noori porgandeid

Pese porgandid hästi hoolsalt mullast puhtaks, koorida pole vaja. Jätta jupike rohelisi lehevarsi külge- sealt on hea pärast näppudega süües kinni hoida ja kastmesse kasta. Auruta porgandeid 5-7 minutit, nii et nad jääksid kergelt krõmpsud, mitte ei muutuks liiga pehmeks.

Küüslaugu-petersellivõi:

50 g võid
1küüslauguküüs
1 spl hakitud peterselli
soolahelbeid

Sega omavahel pehme või, purustatud küüslauk ja petersell. Pane maitsevõi pannile, sulata. Lisa võisse porgandid. Raputa peale soolahelbeid

Wasabikaste:

0,5 dl hapukoort
0,5 dl majoneesi
2 tl wasabi pulbrit
0,5 dl murulauku või rohelist sibulat
soola, pipart

Kastme jaoks sega omavahel kõik ained. Kui soovid rohkem teravust, lisa wasabit oma maitse järgi rohkem. Et meil olid sööjateks ka lapsed, tegin kastme keskmiselt terava.

Süües saab igaüks oma porgandi kastmesse dippida ja suhu pista. Mõnus!

Edit: tagasiside on olnud selline, et selle koguse wasabi-pulbriga on kaste mõnele sööjale liiga terav -"tuld lööb silmadest". Samas teravama maitse austajatele ok. Soovitus oleks: alustage 0,5 tl wasabipulbri lisamisega-segage, maitske. Kui on nii paras, las jääb, kui tundub, et võiks wasabisem olla, lisage 0,5 tl kaupa juurde, iga korra järel segades ja maitstes. Nii saate kastme oma maitsele parajaks timmida.

Puuvilja-marjasalat cavasabayoniga

Marja- ja puuviljaaeg on just nüüd! Kõikvõimalikul kujul- niisama, kookides, jäätistes, magustoitudes, magusates ja soolastes salatites-tuleks neid vitamiinipomme praegu süüa, sest talvel võib sellisest värskusest ja maitsest ainult unistada... Isegi minu kohe 5-kuuseks saav poeg sai oma elu esimesed "päris" toidu maitseelamused just nüüd kahest metsmaasikast ja kahest mustikast:) Oioi, kuidas maitses!
Ka nami-nami kooskokkamise teemaks seekord tervislikud ja värsked puuvilja- ja marjasalatid.
Eile tegin Pavlovat, millest jäi üle munakollaseid ja ka pudeli Cavat olin külalisteootuses õhtusel poeskäigul riiulist kaasa kahmanud.
Et vahuvein sobib marjade ja puuviljade kõrvale joomiseks, siis miks mitte valmistada mõnus kerge magustoit, kus marjade ja puuviljade kaaslaseks cavaga sabayon (või zabaglione itaalia-päraselt). Sabayon on klassikaline prantsuse-itaalia päritolu magus kaste, mida tehakse tavaliselt munakollaseid, suhkrut ja veini/dessertveini/vahuveini veevannil vahustades. Ülioluline on kuumust mitte liiga suureks lasta, sest siis tekivad kastmesse munakollasetükikesed. Et mul on kord nii juhtunud, olen nüüd eriti ettevaatlik.

Puuvilja-marjasalat:
maasikad
aprikoosid
pirn
arbuus
mustikad
põldmarjad
ananass
muuda või lisa koostisaineid vastavalt marjade-puuviljade valmimisele või oma maitsele

Tükelda marjad ja puuviljad suupärasteks tükkideks, sega omavahel.

Sabayon
4 munakollast
1 dl suhkrut
1,5 dl cavat

Vahusta munakollased ja suhkur heledaks vahuks.Lisa cava. Tõsta kauss keeva veega poti kohale. Vispelda segu pidevalt. Sabayon on valmis, kui kogus on umbes kahekordistunud ja kaste on mõnusalt paks ja kohev.
Lase sabayon kas leigeks või täielikult jahtuda ja serveeri marja-puuviljasalatiga. Kaunista melissi või mündiga.

Lemon curd

Sellest Suurbritannias palju kasutatavast (küll küpsise- või saiakattena, kookides, tortides, magustoitudes, jäätistes...) võidest või kreemist on saanud minu uus lemmik. Temas on palju sidrunit, aga ta pole liiga hapu. Temas on palju suhkrut, aga ta pole liiga magus. Väga sidrunine. Väga siidine. Järgmine kord, kui teen sidrunikooki, kasutan täidiseks just lemon curd'i. Võide tegemisel kasutasin Elinor Klivansi meetodit, kus ta vastukaaluks tavapärasele kõigi koostisainete ( välja arvatud või, mis lisatakse hiljem) kausis kokkusegamisele ja veevannil kuumutamisele kasutab veidi teistsugust lähenemist. Nimelt, sidrunivõide kuumutamisel võib kergesti juhtuda, et tekivad sisse munatükid (kui kuumus läheb liiga suureks või ei vispeldata kogu kuumutamise aja piisavalt tugevasti). Selle vältimiseks tuleb tema meetodi järgi esmalt või ja suhkur mikserdada, lisada munad ja siis sidrunimahl. Seejärel hakata potis kuumutama.

Vaja läheb:

75 g magedat võid

150 g suhkrut

3 muna

1 dl värskelt pressitud sidrunimahla

1 spl riivitud sidrunikoort

(mul oli ilus suur mahlane sidrun, sain vajamineva koguse kätte ühest sidrunist)

Pane kaussi pehme või ja suhkur, mikserda u 2 minutit. Lisa ükshaaval munad. Iga muna lisamise järel mikserda segu ühtlaseks. Lisa sidrunimahl. Segu näeb välja tükiline, aga need on võitükid, mis kuumutamisel sulavad, nii et muretsemiseks põhjust pole.

Vala segu paksupõhjalisse potti ja kuumuta pidevalt segades 15 minutit.

Segu pakseneb ja muutub kreemjaks võideks. NB! Keema ei tohi lasta!

Tõsta valmis võie pliidilt ja lisa riivitud sidrunikoor. Vala võie purki ja kaaneta. Pane külmkappi-jahtudes pakseneb ta veelgi. Külmkapis säilib lemon curd nädala, sügavkülmas 2 kuud.

Créme fraiche

No ei ole igas poes créme fraiche' i Eestis. Ammugi oleks seda jabur otsida meie muidu väga armsast, aga vägagi piiratud kaubavalikuga külapoekesest. Kui maal tarvis, tuleb ise teha. Retsept nami-namist:

1,25 dl hapukoort

2,5 dl 35%-list rõõska koort

Lisa hapukoor rõõsale koorele ja kuumuta 45 kraadini. Vala segu purki või pudelisse ja jäta 8 tunniks kuni paariks päevaks sooja kohta seisma, kus segu pakseneb. Säilib külmkapis 3 nädalat.

Ma hoidsin hapu- ja rõõsa koore segu 8 tundi toatemperatuuril, kus ta ilusti selle ajaga paksenes ja siis panin külmkappi. Kasutamise ajaks (järgmisel päeval) oli ta külmkapis veelgi paksemaks läinud.

Väga hea tuli välja- mahe ja kreemine.

Kukeseenekaste

Hurraa, nad on kohal! Kodumaised kukeseened. Pisikesed, tugevad, imeilusad kollased hõrgutised. Nüüd saab praetud kukeseeni, kukeseeneomletti, kukeseenepirukat, kukeseenerisotot jnejne. Täna soome kommi, homme sööme kommi,...:) Esimese roana neist kohustuslik kukeseenekaste värske kartuliga.

50 g võid

1 sibul, võib ka ära jätta

300-400 g kukeseeni

2 dl hapukoort

soola-pipart

tilli

Sulata pannil või, prae selles sibul (soovi korral) ja kukeseened. Lisa hapukoor. Lase keema tõusta. Maitsesta soola, pipra ja hakitud tilliga.

Hapukoore asemel võib vahelduseks kasutada rõõska koort, siis paksendan kastet 1 spl jahuga.

Tomatikaste küüslaugu ja koriandriga

Meie teeme seda imelihtsat kastet alati, kui grillime lammast, sealiha(shashlõkki) või vorste. Sada korda parem ükskõik misssugusest poe grill-kastmest.

200 g tomatipastat

1 (vingema kraami austajatele 2) küüslauguküüs

peotäis värsket koriandrit

1/4 tl soola

1/2 tl pipart

0,5 spl suhkrut

Lase kõik ained purustajaga sodiks. Kogustega on nii, et tegelikult saab kõike siin oma maitse järgi timmida