Praetud sirmik

Lisaks metsale on ka me aed seente poolest üsna liigirikas. Sel sügisel oleme leidnud aiast söögiseentest erinevaid pilvikuid, riisikaid, puravikke, tatikuid. Ja justkui seda veel vähe oleks, ilmus muru seest üleöö suur sirmik! Nii ilus ja suur, tõeline sügisene aia ehe. Järgmiseks päevaks oli ta kübara lahti teinud ja nägi välja täpselt nagu vihmavari.

Ehkki järeltulev põlv arvas, et see naljakas asi võiks sinna kasvama jäädagi ja üldsegi, söömiseks näeb ta ikka ülikahtlane välja, ei suutnud mina muidugi jätta seent korjamata ja pannile panemata. Kus sa sellega! Seda enam, et tegu on tõelise delikatessiga. Sirmik on mahlane ja tihke. Tal on pähkliaroom, seda on tunda ka maitses. Šnitslina (munasse ja jahusse kastetult) praetuna meenutab veidike vasikaliha. Aga on muidugi hoopis põnevam. Hullult hea!

Söögiks eemaldasin kõigepealt jala, see on sitke. Siis pühkisin kübara pintsliga puhtaks. Kastsin seene lahtilöödud munasse, siis jahusse ja panin kuumale pannile võisse praadima. Paar minutit ühelt, paar teiselt poolt. Peale veidi helbelist meresoola, paar keerdu pipart.

Ja praetud vihmavari oligi valmis nautimiseks.

Täna avastasin, et hõrgutisi on tulemas veelgi, maast olid ninad välja pistnud veel mõned pisikesed sirmikulapsed. Ei teagi, keda selle suure õnne eest tänada.

Puravikupüreesupp

450-500 g värskeid puravikke

1 sibul

60 g võid+veel üks spl

500 ml kanapuljongit

200 ml 35%-list koort

meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart

Kuumuta suurel sügaval pannil või. Lisa sinna sisse tükeldatud puravikud ja hakitud sibul. Kuumuta madalal kuumusel umbes 5 minutit, kuni seentest eraldub mahl (ära lase ära aurata, see jääb supisse ja annab maitset) ja sibul muutub läbipaistvaks.

Püreesta saumikseriga või blenderis. Vala potti. Lisa puljong, lase keema. Lisa vahukoor, lase uuesti keema. Reguleeri vedelikukogust vastavalt oma eelistustele, kui paksu suppi tahad. Mulle meeldib paks püreesupp.

Tõsta tulelt ja sulata supisse veel üks supilusikatäis võid, mis see enam loeb kogu selle vahukoore- ja võikoguse juures, onju. Maitse ja lisa maitse järgi soola ning jahvata sisse pipart.

Kui supi kõrvale oli planeeritud ka valge vein, siis seente ja sibula kuumutamise staadiumis pätsa pudelist umbes 50 ml valget veini ja vala pannile, saad veel maitsvama supi.

Ma seekord rohkem juttu ei räägigi, jooksen metsa tagasi. Me kolisime veel linnast maale tagasi ja veame oma lapsi iga päev siit linna kooli. Kõik seente nimel.

Focaccia retsept on siin. Lisasin tainasse 1 spl tüümianilehti ja rosmariini jätsin pealt ära.

Pilvikud purki

Kõik seenesõbrad ilmselt on kursis sellega, et on hea seeneaasta ja metsaskäik tasub ette võtta. Et meie maja piirab ühelt küljelt mets, siis pole eriti kaugele tarvis minna, seened ronivad lausa aeda.

Mulle pilvikud meeldivad väga. Nad on hea maheda maitsega ja krõmpsu viljalihaga. Ütlen ausalt, et ehkki tean, et osad pilvikutest vajavad kupatamist ja osad mitte, kupatan ma nad kõik ära, siis on süda rahul.

See marinaad või soolvesi, kuidas soovite, on mu meelest just eriti sobiv pilvikutele, sest siin pole lisatud ei sibulaid, porgandeid, vürtse ega muud, mis maitset annaks. Seega säilitavad pilvikud niimoodi hoidistades oma loomuliku maitse. Samuti ei ole marinaadis suhkrut. Need on poolenisti nagu soola-, poolenisti marineeritud seened, aga tegelikult mitte kumbki. Enne kasutamist leotama ei pea, hea kohe purgist võtta. Ideaalne sakuska ja muidu ka väga maitsev. Retsept on nami-namist, nimeks "Seened vähese soolaga". Jah, võib ka nii öelda.

Valmistamine:

Kupatamine : liitri seente kohta tuleb võtta 3–4 l vett. Pane puhastatud (kes pelgab, et pilvikud jäävad limased, eemaldab neilt ka "naha".) seened kuuma vette ja keeda 20 minutit. Vala vesi ära. Loputa seened külma veega.

1 kg kupatatud pilvikuid

1.5 l vett

2 spl jämedat soola

2 kuni 3 tl 30% äädikat

Keeda vett 5 minutit, siis maitsesta soolaga. Lisa kupatatud seened ja kuumuta keemiseni. Lisa äädikas.

Tõsta seened steriliseeritud purkidesse, kalla peale kuum soolvesi.

Sulge purgid kohe õhukindlalt.

Kukeseened

Esimesed!

Spargli- ja rabarbrihooaeg (viimane selles blogis küll aastaringne) hakkab otsi kokku tõmbama, et teha ruumi kukeseentele ja maasikatele. Ja mis siis kõik veel tulemas on!

Pildilolevad kukekad on küll Leedu päritolu, aga kaugel need Eesti omadki on. Ma leidsin oma aiast juba puravikugi.

Praadisin esimesed pisikesed nööbid lihtsalt võis. Seente lisandiks (ja mitte vastupidi) praetud tursk ja ohtralt tilli.

Kevadpühad

...on nüüd peetud ja kohe kevadisem olemine ka. Ehkki mu aed on veel enamjaolt osaliselt lume, osaliselt hiigellombi all, leidsin peenralt sulanud lume alt peterselli, salveid ja münti. Olid seal sooja lumevaiba all ennast ilusti roheliseks kasvatanud ja saime juba oma peenra münti pühadelambale.

Mune värvisime traditsiooniliselt sibulakoortega. Olen igatmoodi proovinud ja midagi pole teha, nii on ikka kõige ilusam ja omasem.

Lapsed hullasid lisaks nagu alati öko-munavärvidega ja said oma munad just selliseks, nagu tahtsid.

Esimest korda elus muna koorida proovimine tundus esialgu kõige pisemale noormehele üsna eemaletõukava tegevusena (vaata vastikust väljendavat suujoont), hiljem oli raskusi talt muna käest saamisega.

Lammast tegime ka nii nagu alati: 2 tallekooti said liigsest rasvast puhastatud, noaga lihasse tehtud aukudesse pistsin küüslauguküüned ja rosmariiniokkad. Liha hõõrusin sisse seguga, mille tegin purustatud koriandriseemnetest, mündist, tüümianist,mustast piprast, mustsõtramoosist, sojakastmest, balsamicost ja oliivõlist. Kõike natukene, sortsu ja näpuotsatäie kaupa, et talle õrn maitse ikka põhiline oleks. Selle seguga määritult ja küpsetuskotti pakitult läksid koodid külmkappi 24 tunniks maitsestuma.

Sellesamas küpsetuskotis panin talle ka ahju, esialgu küpsetasin 225 kraadi juures 15 minutit ja siis 2,5 tundi 120 kraadiga. Juurde ahjupannil tehtud kartuli- ja sibulasektorid, eriti head veini ja pärast jäi üle ainult veel sõrmed ja taldrik puhtaks limpsida.

Veel lihast rääkides, avasime ametlikult ka grillihooaja mõnusate searibide, seente ja salatiga. See viimane oli tegelikult lihtsalt kurk ja tomat. Viimane pakkus meeldiva üllatuse, olles täitsa tomati maitsega vastukaaluks tavapärasele talvisele plastmasstomatile.

Ribid olid nagu ribid ikka-pealt krõbedad, seest mahlased ja parajalt rasvased. Väga head. Eriti mõnusaks osutusid aga lisandina seened (eelmisel fotol paremal ülal), milleks kasutasin pruune šampinjone. Need on seenesema maitsega kui valged. Kuumutasin pannil veidi oliivõli ja võid ja hautasin selles ühe hakitud sibula klaasjaks. Lisasin pooleks lõigatud seened ja hautasin sibulaid-seeni 10 minutit. Maitsestasin soola-pipraga ja raputasin serveerimisel tilli peale. Need seened ei ole nüüd muidugi mingi eriline gastronoomiline innovatsioon, aga no oli maitsev ikka küll.

Kohupiimast ei saanud muidugi üle ega ümber, tegin maitsvat kohupiimakooki virsikutega:

Koogi tegin nami-nami retsepti järgi, mis asub siin.

Ja muidugi pasha!

Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et see oli minu elu esimene pasha:). Ilmselgelt mitte viimane. Pashavormi mul pole, nõrutasin teda marliga vooderdatud sõelal kausi kohal. Imemaitsev! Kreemine, mahlane, suussulav. Tegin pistaatsiapähklite ja rosinatega, kaunistasin virsikute, hakitud pistaatsiapähklite ja apelsinilõikudega. Mandlilaastud olid ka kaunistamiseks valmis röstitud, aga ununesid. Juhtub:) Pasha algretsept on siin.

Kevadpühade raames sai veel tehtud seda feikhärjasilma ja täidetud mune.

Ehkki minu jaoks ei oma kevadpühad mingit sügavat religioosset tähendust, oli siiski rõõmus, puhastav, helge ja kevadine nädalavahetus. See postitus sai peaasjalikult selleks kirjutatud, et järgmisel aastal samal ajal oleks hea meelde tuletada, mida ja mismoodi tehtud sai. Ja ehkki pasha, värvitud munad ja lammas jäävad nagu raudnaelad meie kevadpühasid maitsvaks tegema, võib järgmisel kevadel ka midagi uut kavva võtta.

Peekoni, sibula ja kukeseentega praetud kartulid

See ei ole nüüd mingi "päris" retsept ega toidutegemisõpetus, kartuleid praadida oskab omaenda tarkusest isegi minu muidu väga armas, aga köögist üldiselt kauge kaarega mööda käiv gümnasistist hilisteismeline.  Aga ma lihtsalt pean oma maitseelamust jagama, no nii hea oli!

Võta malmpann ja aja see kuumaks. Nirista sinna natuke mahedamaitselist toiduõli (näiteks eestimaist rapsiõli) ja lase see ka kuumaks. 

Kuuma õlisse laota särisema kvaliteetse suitsupeekoni ribad. Ma kasutasin HK Amerikan Pekoni-nimelist Rootsi päritolu sealihast valmistatud peekonit, 170 grammine pakend. 

Kui peekon on minutit paar praadinud, rasva välja ajanud ja hakkab krussi tõmbuma, lisa paar viilutatud sibulat. Prae sibulaid koos peekoniga minutijagu. Lõhn on juba fantastiline!

Lisa pannile toored viilutatud kartulid-mul läks roa sisse 7 kartulit. Soovitan väga eriti maitsvat punasekoorelist sorti Laura. Supermarketite kohta ei oska öelda, kuna sealt üldjuhul kartulit ei osta, aga turul on täitsa saadaval.

Lisa maitse järgi sool ja pipar. Sega kõik pannilolev ilusasti läbi ja prae, kuni kartul on peaaegu pehme. Panin vahepeal natukeseks kaane ka peale, see kiirendab protsessi. Aga siis võtsin jälle pealt ära, muidu hakkab toit liiga hauduma ja see ei ole hea. 

Ja kui kartul on kohe-kohe pehme, lisa kukeseened. Et värskete kukeseente aeg on läbi, kasutasin juba selleaastast hoidisepurki-kukeseened omas mahlas. Kuumuta veel paar-kolm minutit, puista peale rohkelt hakitud tilli ja imeline hõrgutis on valmis söömiseks.

Juurde lõikasin viilakad omaküpsetatud rukkileivast ja tegin värskekurgisalati Nopri Talumeierei hapukoorega, mis on eriliselt maheda maitse ja kreemja koostisega. Joogiks oleks parim klaas mõnusat külma õlut. Lastele ja imetavatele emadele kali:)

Kukeseene-suvikõrvitsa kotletid

...ehk hakkame lõpetama, hakkame lõpetama! Kukeseenehooaega nimelt. Eile laekusid turult minu kööki enam mitte just kõige kaubanduslikuma väljanägemisega kukekad. Maitse on muidugi endiselt hea, aga suured lahmakad olid ja mitte enam nii krõmpsud kui kuu aega tagasi. Tegin neist koos külmkapis oma 15 minutit kuulsust ootava suvikõrvitsaga maitsvad kotletid. Praadimine võttis küll oma aja, aga tulemus oli seda väärt.

Tarvis läheb:

• 300 g hästi peeneks hakitud kukeseeni
  
• 1 keskmine jämeda riiviga riivitud suvikõrvits
  
• 1 sibul, ka riivitud
  
• 2 purustatud küüslauguküünt
  
• 1 dl nisujahu
  
• 3 muna
  
• peotäis hakitud tilli
  
• 1,5 tl soola
  
• pipart (valget või musta)
  
• praadimiseks õli, ma kasutasin rapsiõli

Klopi munad lahti ja sega omavahel kõik koostisained.

Aja pannil õli kuumaks ja prae selles lamedad pannkoogilaadsed pätsikesed- umbes 5 minutit ühelt ja 5 teiselt poolt, kuni nad on pealt pruunikas-kuldsed ja seest küpsed.

Süüa tuleks kindlasti kuumalt. Headeks lisanditeks on näiteks hapukoor ja praegused magusad-mahlased soola-pipraga ülepuistatud tomatid.

Seene-porgandipirukas

Pärmitainas ja sellest tehtud küpsetised on täiesti teenimatult ebapopulaarsed. Tegelikult tekib ju eriti mõnus hubane ja kodune tunne lõhnast, mis ahjust tuleb, kui pärmitainas küpseb.
Ütleme nii, et ega ma ise ka tegelikult tavalist valget saia eriti ei söö ja igasugune paks pärmitainas, näit pärmitainast õunakoogi näol, ei maitse kohe üldse.
Aga seevastu kooslus õhukesest tainast ja rohkest täidisest seal sees on vägagi ahvatlev. See pirukas valmis pilvikutest ja riisikatest. Porgand annab magusust, pehmust ja värvi ja seob täidise kuidagi eriliselt mõnusaks.


Täidis:

- u 500 g kupatatud ja hakitud metsaseeni
- 3 riivitud porgandit
- 2 hakitud sibulat
- 2 spl hapukoort
- soola, pipart, hakitud tilli

Prae riivitud porgand ja hakitud sibul kergelt pannil läbi, umbes 10 minutit. Ära pruuniks lase! Lisa porgandi-sibulasegule seened, hapukoor, sool, pipar ja hakitud till-sega korralikult läbi.


Pärmitainas *:
- 20 g pulgapärmi (v 1 pakk kuivpärmi)
- 3 dl sooja vett
- 1 tl suhkrut
- 1 tl soola
- 500 g jahu
- 100 ml toiduõli

Pudista pärm sooja vette. (Kui kasutad kuivpärmi, sega see jahuga). Lahusta pärm vees. Lisa sool ja suhkur, lahusta ka need. Nüüd lisa jahu ja sõtku, sõtku, sõtku...lõpupoole lisa 100 ml toiduõli (mul oli rapsiõli) ja sõtku veel - niikaua, kuni taigen enam ei kleepu ja lööb käte ja taignakausi küljest lahti. Mul tegi kogu selle sõtkumisetöö ära köögikombain oma taignakonksudega.
Nüüd kata tainakauss rätikuga ja pane sooja kohta (näit. vannitoa põrandale, kui seal on põrandaküte). Lase tainal kerkida tund aega. Sõtku kergelt suuremad õhumullid välja. Lase veel kord tund aega kerkida. Sõtku jälle kergelt õhk välja ja rulli taigen suureks ristkülikuks-2 korda nii suureks, kui su ahjuplaat. Tõsta taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile nii, et pool on ahjuplaadil ja pool üle ääre. Tõsta peale täidis. Pane teine taignapool katteks peale. Lõika servad tasaseks ja suru tihedalt sõrmedega kokku. Kui tahad, tee järelejäänud lahtirullitud taignast piparkoogivormiga kulebjaakalaadsed kaunistused seenekujundite näol pirukale veel peale. Määri pirukas pealt lahtiklopitud toasooja munaga.Küpseta eelsoojendatud ahjus keskmisel siinil 200 kraadi juures pool tundi.

* See tainaretsept sobib hästi igasuguste pirukate - suurte ja väikeste - ja lihtsalt niisama saia(batooni) tegemiseks.

Ämma seened

Väike kõrvalepõige ühte teise kööki, kus pannakse peale metsaskäiku purki ja saadetakse meile lihtsalt fantastilised kergelt soolatud mustsõstralehtede, tillivarte ja küüslauguga maitsestatud seened.

Siinkohal väike kokkuvõte telefonikõnest seente valmistajaga:

M:" Räägi, kuidas sa neid seeni ikka teed, et nad nii head on."

Ä: "No ma teen nii, et kupatan puhastatud riisikad, igasugused erinevad, kergelt soolases vees, siis nõrutan ja pigistan ka veel kuivemaks. Tükeldan. Laon purki nii, et kõige põhja lähevad mustsõstralehed, küüslaugutükid ja sool. Siis edasi kihiti seened, mustsõstralehed-küüslaugutükid-tillivarred. Veidike soola. Siis jälle seened, peale mustsõstralehed-küüslaugutükid-tillivarred, veidi soola. Ja niimoodi, kuni purk saab täis. Kõige peale las jäävad mustsõstralehed. Nagu hapukurke teeksid, aga vett ei vala peale. Ja iga kihi järel surun seeni hästi kokku, et nad oleksid väga tihedalt purgis-see on tähtis."

M: "A kui palju soola peab panema?"

Ä: "No vähe. Need ei ole soolaseened. Kupatamisvesi oli ka natukese soolaga."

M: "Kas tuleb kohe ära süüa või säilivad?"

Ä: "Paar päeva pärast purkipanemist võid sööma hakata. Kaks kuud vast säilivad ikka külmkapis."

M: "Ma ei saa aru, mis neid siis ikkagi säilitab- sa ju ei kuumuta ega midagi."

Ä: "Sool ja küüslauk."

M: "Kas need on needsamad seened, mida su endise Mustamäe-kodu naaber Boriss tegi?"

Ä: "Päris mitte. Need on mu oma väljamõeldud. Boriss lasi kupatatud seened samade maitseainetega toas ämbris seista ja täitsa hapnema minna, siis pani purki. Mul on sellised värsked, mitte hapendatud".

Edasi läks jutt Borissile ja tema naisele, ilmale, 1. septembrile, suvikõrvitsa hinnale, laste juukselõikamisele (ta on juuksur) ja üldse, kõigele olulisele ja elulisele.

Seened on ülemisel pildil koos minuküpsetatud leivaga (sai seekord vähe liiga kaua ahjus hoitud-koorik liiga tume, aga hea ikkagi!) ja suitsuahvenaga.

Kukeseenepirukas kahe juustuga

Selle postituse juurde polegi mul muud öelda, kui et õhtud ja hommikud on juba jahedamad, lõhn sügisene. Teisipäeval alustavad kaks mu pere liiget astrid näpus ja ärevus pisikeses hinges oma elu esimest kooliaastat. Üks mõnus soe ja rammus pirukas sobib hästi ka kõigi nende, kelle jaoks 1. september polegi enam millegi uue algus, nostalgilist kurbust leevendama.

Selle piruka tegemiseks läheb tarvis:

Põhi

100 g võid

200 g nisujahu

0,25 tl soola

1 muna

Haki külm või ja soolaga segatud jahu pudiks, lisa muna. Sega ühtlane tainas, vormi pall ja pane pooleks tunniks külmkappi. 

Peale seda vooderda 26 cm vormi põhi ja küljed tainaga, torka põhja kahvliga mõned augud. Küpseta pirukapõhi helekollaseks - 200 kraadi juures 15 minutit.

Täidis

3oo g kukeseeni

1 sibul

250 g ricottat

3 muna

2oo ml 10%-list koort

120 g kitsejuustu 

200 g kirsstomateid

soola, pipart

Prae kukeseened sibulaga pannil läbi. Maitsesta soolaga. 

Klopi munad lahti. Sega omavahel ricotta, munad, koor, ja veidi jahtunud seene-sibulasegu. Minu ricotta oli soolane ja ma sellepärast ricotta-muna-koore segusse enam soola ei lisanud. Mageda ricotta kasutamise puhul tuleks segu natukese soolaga maitsestada. Pipart ka. 

Vala segu eelküpsetatud põhjale. Kõige peale lao poolitatud kirsstomatid ja viilutatud või sõrmede vahel väiksemateks tükkideks pudistatud kitsejuust. 

Küpseta 200 kraadi juures pool tundi. Peale hakkisin veidi peterselli ja mõned rukolalehed.

Puravikutagliatelle

Ma ei hakka siinkohal rääkima oma armastusest seente vastu.Mu pere ja sõbrad teavad, et seeneajal pääseb meil harva lauast ilma seeneseid katsetusi maitsmata. Lisaks kisub mingi tume jõud mind suve lõpus ja sügisel ülepäeviti metsa poole:) Kõrgeima koha pedjestaalil on teeninud puravikud. See lastega kaunitar siin fotol on pärit minu koduaiast kase alt, kus neid kasvas 6-7 tükki.

Puravikega pastarooga teen ma nii kuus paar korda ikka - augustis suure hurraaga rohkem ja kevadepoole vähem, sest seenevarud hakkavad lõppema.

Ma kasutan selle toidu tegemisel alati munaga pastat. Värske munapasta ja koorene kaste koos on vastupandamatud.


Tarvis läheb:

-4 suurt puravikku või vastav kogus väikesi. Kasutada võib ka külmutatud või kuivatatud leotatud puravikke
-50 g võid, sortsuke oliivõli
-2 küüslauguküünt
-1 dl kuiva valget veini
-200 ml 35%-st koort
-2 oksa basiilikut või peotäis siledalehelise peterselli lehti
-soola, pipart
-250 g kuiva tagliatellet v 2 pakki värsket
-parmesani




Tee nii:

• Sulata pannil või, lisa sorts oliivõli ja prae selles 5 min. puravikke
• Lisa purustatud küüslauguküüned ja lisa puravikele, prae veel paar minutit.
• Lisa valge vein, keeda 5 min.
• Keeda vahepeal tagliatelle vastavalt õpetusele, kurna.
• Vala kastmele peale vahukoor ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Lõpus lisa hakitud basiilikulehed või petersell, maitsesta soola ja pipraga. Kui sulle meeldib paksem kaste, võid jahuga vms kastmepaksendajaga paksendada-mina seda vajalikuks ei pea, mulle meeldib, kui tagliatelled "ujuvad" vedelas kastmes
  
• Sega omavahel kuumad tagliatelled ja kaste.
• Riivi peale parmesani

Värske roheline salat, ciabatta ja klaas valget veini tulevad söömaajale ainult kasuks!

Šampinjonipüreesupp sulatatud juustuga

Senikaua, kui veel metsaseenehooaeg pole tõeliselt alanud, saab kiire ja maitsva supi šampinjonidest. Ma kasutan pruune šampinjone-need on "metsasema" maitsega :)

250 g šampinjone

2 spl võid

1 spl nisujahu

800 ml seene- või kanapuljongit

100 g sulatatud juustu ("Merevaik")

100 ml 10 %-list rõõska koort

soola, pipart

Serveerimiseks:

hapukoort

siledalehelist peterselli

Sulata pannil või, kuumuta selles läbi tükeldatud seened. Raputa ühtlaselt peale nisujahu, sega hoolsalt. Vala hulka pool puljongist, lase keema tõusta. Püreeri supp. Vala potti, lisa ülejäänud puljong ja rõõsk koor, lase keema tõusta. Võta pott tulelt ja pidevalt segades lisa kuuma supi sisse sulatatud juust. Maitsesta pipraga, kui tarvis, lisa veidi soola.

Paku hapukoore ja peterselliga. Kõrvale head saia ja valge vein!

Supp maitseb hästi nii kuumalt kui ka soojal suvepäeval külmalt-külmalt serveerisin "tervitusampsuna" väikestest klaasidest.

Kukeseenekaste

Hurraa, nad on kohal! Kodumaised kukeseened. Pisikesed, tugevad, imeilusad kollased hõrgutised. Nüüd saab praetud kukeseeni, kukeseeneomletti, kukeseenepirukat, kukeseenerisotot jnejne. Täna soome kommi, homme sööme kommi,...:) Esimese roana neist kohustuslik kukeseenekaste värske kartuliga.

50 g võid

1 sibul, võib ka ära jätta

300-400 g kukeseeni

2 dl hapukoort

soola-pipart

tilli

Sulata pannil või, prae selles sibul (soovi korral) ja kukeseened. Lisa hapukoor. Lase keema tõusta. Maitsesta soola, pipra ja hakitud tilliga.

Hapukoore asemel võib vahelduseks kasutada rõõska koort, siis paksendan kastet 1 spl jahuga.