Risalamande ja head uut aastat!

Selle aasta viimases postis üks minu tänavuse pühadeaja üllatuskülaline-risalamande. Taani jõulumagustoit, mis meie laual hakkab küll olema ka pühadevälisel ajal-nii maitsvat magusaampsu ei sa küll ainult üks kord aastas süüa.

Legendi järgi sai risalamande alguse jõulu riisipudru ülejääkidest- taanlastel on riisipuder jõulutoit, mis jäetakse ka ööseks lauale või trepile päkapikkudele maiustamiseks. Kui putru on üle, siis külma riisi sisse vahukoor, mandlilaastud, peale kirsikompott ja valmis ta ongi!

Tarvis läheb:

pool liitrit piima

80 g pudruriisi

1 vanillikaun

200 ml 35%-list koort vahustatuna

50 g mandlilaaste

2 sl suhkrut

suur purk konservkirsse (kivideta)

2 sl tärklist

2 sl vett

(muutsin koguseid, algne retsept siit)

Tee nii:

Keeda piimast ja riisist riisipuder. Vanillikaun lisa kohe alguses keevale piimale koos pestud riisiga.

Lase riisipudrul jahtuda ja sega siis mandlilaastude ja vahukoorega.

Kirsikastme jaoks kuumuta kirsikompott ja siis lisa pidevalt kompotti segades ühtlase joana veega segatud tärklis. Kui kasutad maisitärklist, lase paar minutit kastmel keeda, kuni ta pakseneb. Kartulitärklist kasutades lase kaste vaid korraks keema ja siis tõsta kohe tulelt.

Serveeri nii, et riis-vahukoor-mandlid on külm ja kaste soe. Pehme riis, krõmpsud mandlilaastud, kohev vahukoor ja hapukad kirsid maitsevad kõik koos imehästi.

Aa, ja kõige tähtsam: peida ühe magustoidu sisse terve mandel. Traditsiooni kohaselt saab oma magustoidust mandli leidja magustoidu tegijalt väikese üllatuskingituse. Ma modifitseerisin seda traditsiooni küll üsna palju- teatasin, et kes mandli leiab, võib uueks aastaks midagi eriti head soovida ja siis oodata ja loota, et see leitud mandel aitab soovi täitumisele kõvasti kaasa. Kummaline küll, aga kõigi laste magustoitudesse oli sattunud terve mandel!:)

Ma nüüd jätan oma blogikujunduse pühademeeloluseks-piparkoogiseks-lumesajuseks veel paariks nädalaks ja vahepeal ilmselt uusi postitusi ei lisa. Lähen ja naudin lumele vahelduseks soojust, päikest ja merd.

Sõpradele, tuttavatele ja kõigile neile, kes neid ridu loevad: toredat, õnnelikku ja maitsvat uut aastat!

Apelsiniga hapukapsas

9 aastat tagasi olin talvisel pühadeajal Roomas. Sõprade juures (olgu öeldud, et tegu ei olnud itaallastega) tehti jõuluprae kõrvale maitsmismeeltesse sügava jälje jätnud apelsinimaitselist hapukapsast. Praeks oli kalkun. Lind ja apelsini-hapukapsas olid justkui kokku loodud.

Proovisin siis ise ka mõned korrad toda hapukapsast järgi teha, aga ikka ei olnud õige: kord oli liiga apelsinine, siis jälle liiga vähe ja alati jäi see "miski" justkui puudu.

Nüüd millalgi jõulueelsel ajal leidsin nami-namist apelsinikapsa retsepti.

Originaalretsept on Imre Koselt. Tegin omapoolsete muudatustega (jätsin ära šalotid, kahekordistasin mee kogust ja hautasin 3 korda kauem, kui Imre retsept ette näeb) asja ära ja siin ta oligi- minu Rooma-jõulude apelsiniga hapukapsas!

Tarvis läks:

50 g võid

1 kg hapukapsast (Uus-Kongo maheda maitsega ja peenikeselt ribastatud hapukapsas sobib siia väga hästi)

5 dl värskelt pressitud apelsinimahla

3 dl vett

1 sl riivitud ingverijuurt

8 cl Grand Marnier' apelsinilikööri

1 apelsini riivitud koor

4-5 sl mett

Panin kõik koostisained paksupõhjalisse poti ja hautasin vaiksel tulel 3 tundi- tulemuseks magus-mõrkjas-tsitruseline suussulav hapukapsas, mis sobis aeglaselt röstitud meepardi kõrvale lihtsalt suurepäraselt.

Tegin nüüd nende jõulude ajal veel ka õlles hautatud hapukapsast ja meie traditsioonilist porgandi ja köömnetega hautatud hapukapsast. Head olid kõik! Minu lemmik on ikkagi apelsiniga.

Piparkoogipõhjaga mangotort

On juhtunud nii, et meie pere kõigi laste sünnipäevad on talvel. Kaksikud teevad alguse lahti täpselt nädal enne jõululaupäeva.
Ma ei hakanud seekord neile littlestpetshopi või bakugani kujulist torti tegema, rääkimata jänkust või mõmmist- tegu ikkagi ju suurte inimestega- vanust juba 8 aastat! Ise nad ka erilist entusiasmi lastepärase tordi saamise vastu üles ei näidanud, nii et ilmselt on see aeg siis läbi. Tegelikult, olles aus, ei olegi ma neile kunagi ühtegi lastepärast (kui selle all mõelda mingit lemmikkangelase või muu imelooma kujulist) torti teinud, välja arvatud selle aasta 1. septembril A-tort.

Olen juba tükk aega hiilinud nami-namis mangotorti, mille pilt on lihtsalt nii isuäratav, et patt tundus teda järgi proovimata jätta. Olin selle tordi tegemisest ja heast maitsest lugenud ka Pireti ja Aeti (lõbus seik želatiiniga:)) blogidest. Nüüd peale seda, kui olin mangojäätist tehes taaskord kogenud East End mangopüree headust, otsustasingi kaksikute sünnipäevahommikuseks üllatuseks teha sellestsamast mangopüreest tordi. Hooajale vastavalt piparkoogipurust põhjaga.

Tarvis läheb:

200 g piparkooke
80 g sulatatud võid

450g mangopüreed
200 g maitsestamata jogurtit
200 ml 35%-list rõõska koort
3 sl suhkrut
1 sidruni mahl
2-3 spl kuuma vett
8 lehte želatiini

Tee nii:

Purusta piparkoogid ja sega sulavõiga. Suru saadud mass 24 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhja.
Pane želatiinilehed külma vette 5-10 minutiks ligunema.
Sega kausis mangopüree ja maitsestamata jogurt.
Kuumuta kausikeses sidrunimahl. Lisa 2-3 spl kuuma vett. Pigista želatiinilehed kuivaks ja sega ükshaaval kuuma sidrunimahla-vee segu hulka, kuni nad lahustuvad. Nirista želatiinisegu mangopüree-maitsestamata jogurti sisse, pidevalt segades.
Vahusta koor suhkruga ja sega see ka õrnalt mango-jogurti-želatiini hulka.
Vala segu piparkoogipõhjale ja pane tort külmkappi tarduma vähemalt 4 tunniks. Parim. kui üleöö saab seista.
Kaunista hakitud pistaatsiapähklitega.



Minu arust sobib see tort tänu oma piparkoogisele põhjale suurepäraselt jõuluaega. Neile, kes armastavad mangot (mina, mina!), on tema tegemine lausa kohustuslik! Muul ajal võib ju kasutada põhjaks näiteks Digestive küpsiseid või šokolaadiküpsiseid.