Suur sula, šokolaadimuffinid, vahvlid ja kakaoküpsised

Koolivaheaeg ongi läbi. Nädala algul täiesti lootusetult lumisesse Neeme jõudes poleks ka julgeimates unistustes osanud arvata, et nädala lõpuks räästad tilguvad, veed vulisevad ja õhus on kevade hõngu. Nii järsku see jääaeg siis lõppeski.

Aga esialgu jah, tervitasid meid vastukaaluks linna soolasegusele sopale ja määrdunudhallidele kolelumehunnikutele valgus, puhtus ja lõputu-lõputu-lõputu lumi. Nii valge oli kõik, et lausa valus.

Terrassi väljakaevamisaktsiooni juures rakendatud lapstööjõudude rõõmuks küpsetasin neile iga päev midagi nende soovide kohaselt. Selliseid asju, mille küpsetamise juures nad ka ise saaksid kaasa lüüa.

Muuhulgas tegime lumetemaatilisi šokolaadimuffineid:

Ühel hommikul koukisin kapisügavustest välja vahvlirauad ja küpsetasime vahvleid. Lapsena ema küpsetas meile sageli vahvleid ja ma ei saa öelda, et nad mulle nii väga maitsenud oleksid. Ema, ma tean, et sa loed seda: asi polnud vahvlites vaid minus, no ei maitsenud lihtsalt, võib-olla oli asi selles vahukooretäidises:). Aga minu lastele meeldivad vahvlid ja nende küpsetamine väga. Et kõik spetsiaalne aparaat ja puha.

Vahvliretsept on selline:

1 suur muna

2,5 dl piima

1/2 dl sulatatud võid

2 spl suhkrut

1/4 tl soola

1,5 dl nisujahu

1/2 dl kartulitärklist

Eralda munakollane ja -valge. Munakollane klopi lahti ja sega vispliga piima ja sulavõiga. Sega omavahel kõik kuivad ained: jahu, tärklis, sool ja suhkur. Lisa vedelad ained tasapisi kuivadele, sega hoolikalt. Vispelda lõpuks ühtlaseks vedelapoolseks tainaks. Lase seista tund aega, et jahu saaks paisuda. Enne küpsetamist sega ettevaatlikult taina hulka vahustatud munavalge.

Küpseta vahvlipannil krõbedad vahvlid, keera kuumalt rulli või koonuseks. Kui soovid, täida (täidiseks võib olla näiteks jäätis, vahukoor ja marjad, kohupiimakreem, toorjuustukreem).



Mulle see katse-eksitusmeetodil väljakujunenud retsept väga meeldib, vahvlid õnnestuvad alati, tärklis teeb nad muredaks ja vahustatud munavalge annab tainale õhulisust.

Kakaoküpsiseid tegime ka.

100 g külma võid

200 g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

4 kuhjaga spl suhkrut

3 spl mõru kakaod

1 tl vaniljesuhkrut

noaotsaga soola
1 muna

Sega jahu küpsetuspulbri, kakao, suhkrute ja soolaga. Lisa võitükid. Haki noaga puruseks. Lisa lahtiklopitud muna ja sega tainaks.

Tainast moodusta umbes 4 cm läbimõõduga rull, mässi toidukilesse ja hoia vähemalt tund aega külmkapis.

Küpsetamiseks soojenda ahi 200 kraadini. Võta külmkapist rull, lõika see umbes 4 mm paksusteks ketasteks. Lao küpsised küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, jättes küpsiste vahele paar cm ruumi-nad kerkivad ja küpsevad suuremateks. Küpseta umbes 15 minutit.

Eriti head maitsevad piimaga.

Kui nädala algul kohtus silmapiiril jää ja lumega kattunud meri samasuguse valge taevaga, siis nädala lõpupoole tekkis kaugemal juba mingi märk jää sulamisest. Siin jalutab noormees kelguga palju kaugemale juba sellest kohast, kusmaani ta suvel ujuda julgeb.



Ja ta sulab siiski:



Nüüd veel üks jutt. Ma olen mõelnud, et kas tekitada siia blogisse ka label "lastele meeldib" või midagi sarnast. Selle postituse ma sildistaksin niimoodi küll. Samas on mõned toidud, mis ei ole sugugi n-ö lastepärased, aga maitsevad minu omadele väga. Kui ma teen postituse näiteks sinimerekarpidest ja sildistan selle muuhulgas ka lastele meeldivaks, sest neile või vähemalt osale neist karbid maitsevad, siis samahästi võiksin ma peaaegu kõik siin blogis leiduvad postitused niimoodi sildistada. Samas need toidud pole kuigi lastepärased, selle sõna kõige tavapärasemas tähenduses-mis iganes see siis ka poleks. Vaatamata keskmisest suuremale lastearvule meie peres, pole ma päriselt kindel selles, mis on lastepärane söök. Või kas sedasorti toit üldse on või peaks olema mingi eraldi kategooria. Viinerid ja friikartulid? Piima-köögiviljasupp? Kartulipuder ja lihapallid? Kalamari röstsaial? Böff? Pizza? Carpaccio? Kõiki eelnimetatuid söövad minu omad ühesuguse hea isuga. Osadele maitsevad ühed asjad rohkem, teistele teised.

Käesolevas postituses paistavad küll olevat lastepärased küpsetised. Mis ei tähenda, et ka mulle poleks need kakaoküpsised näiteks väga maitsenud:). Ma sildistan ta "lastele meeldib" ja vaatame, mis edaspidi saab.

A ehk pohla-valge šokolaadi tort

Aabits, astrid, algus - 1. septembril alustasid kaks minu pere liiget oma elu esimest kooliaastat.

Tarvis läheb :

• 2 plaadibiskviidist šablooni järgi välja lõigatud tordipõhja
  
• Valge šokolaadi kreemi
  
• Pohlamoosi
  
• Värskeid pohli
  
• Valget šokolaadi ja mandlilaaste kaunistamiseks
  
• (Tähestiku-kummikomme)
  

Tordipõhi:

8 muna

3 dl suhkrut

2 dl nisujahu

2 dl kartulitärklist

2 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad heledaks kohevaks jahuks. Sega omavahel kuivained ja lisa munavahule. Tee seda ettevaatlikult, metall-lusikaga alt üles tõstes, et vahu struktuuri mitte lõhkuda.

Jaga tainas kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures u 10 minutit, kuni põhjad on pealt kuldsed ja seest läbiküpsenud. Lase jahtuda. Biskviitpõhja retsept on pärit nami-namist.

Kreem:

200 g valget šokolaadi

500 g 5%-st maitsestamata kohupiimapastat

200 ml 35%-st koort

Sulata vesivannil šokolaad. Vahusta koor. Sega omavahel kohupiimapasta ja sulatatud šokolaad, vahusta kergelt. Sega juurde vahukoor.

Lõika šablooni järgi tordipõhjadest välja 2 kujundit.Laota ühele neist pohlamoosi - ära koonerda, hapusus tuleb magusa kreemi kõrval tordi maitsele ainult kasuks. Pohlamoosile laota umbes sentimeetri paksuselt kreemi. Aseta õrnalt peale teine biskviit, ära suru. Määri peale jälle pohlamoosi ja kreemi. Kata kreemiga ka tordi küljed.

Kaunistamine

Riivi peale valget šokolaadi. Küljed kata mandlilaastudega. Lao värsked pohlad tordi äärtesse. Hoia torti vähemalt paar tundi enne serveerimist külmas, et pohlamoos jõuaks biskviiti imbuda ja valge šokolaadi kreem tahkuda.

Mina arvasin, et sai ilus küll, aga päevakangelaste kindel soov oli laotada tordile veel tähe- ja numbrikujulisi kummikomme. Minu jaoks keerati tort sellega muidugi väheke üle võlli, aga kuna nad keeldusid tol hetkel pidamast igasuguseid esteetikateemalisi vestlusi, andsin järele."Kahed" praagiti välja, kaks "viite" leidsid aga tordil ja loodetavasti edaspidi ka päevikutes oma koha:)

Üks laps peab vahest ikka hamburgerit saama!

Ja kui emme ei osta ja issi ei osta ja vanaema ega ... üldse mitte keegi ei osta, tuleb kapisisu üle vaadata ja raskelt ohates ise asja kallale asuda!

Maitseelamused

Minu 5-kuune pisipõnn otsustas roomama hakata. Kui varem sai laps pandud õue maha suure teki keskele, siis seal ta oli ja toimetas oma tegemisi. Nüüd tuleb mööda õue väikest ussikest taga ajada.

Usutavasti on iga emme ahvivaimustuses oma beebist ja soov jagada pisemaidki edusamme suurekssaamise teel terve maailmaga on vastupandamatu;) 

Et aga tegu on siiski toidublogiga, võib tekkida õigustatult küsimus, et mis sellel kõigel söömisega pistmist on? Vastus peitub fotos ja postituse pealkirjas :D

Aiakunst

Peale muruniitmist on laste töö niidetud muru kokkuriisumine. Nii ka eile. Väikese boonusena leidsin hiljem aiast installatsiooni. Arupärimisel selgus, et kujutatud on kahte mururiisujat ja nende vanemaid :)