Ürdi-toorjuust

Praegu, kui oma ürdid kõik täies kasvuhoos, teen seda mõnusat määret sageli. See on nüüd õigupoolest üks nii lihtne ja iseenesestmõistetav asi, et imelik kohe tast blogidagi. Kui ma järgi hakkasin mõtlema, kust see mõte niimoodi teha tuli, meenus Maarja postitus aegade hämarusest. Nii et võib-olla leidub veel keegi nagu mina, kellele on vaja teinekord lihtsate ja heade asjade avastamiseks väikest vihjet. Siin see on!

Tarvis läheb:

maitsestamata toorjuustu

hakitud meelepäraseid ürte

soola

Tuleb teha aias (või turul või poes) tiir ja võtta seda, mis tundub ürdi-toorjuustu sisse sobivat: mul tulid peenralt kaasa salvei, murulauk, till, petersell, koriander ja münt.

Toorjuust lase toasoojas pehmeneda, seejärel sega peeneks hakitud maitseürtide ja veidikese helbelise meresoolaga (Maldon).

Leivale, saiale, grillitud seente täidiseks, köögiviljade lisandiks lihtsalt suurepärane - värskelt ürdine ja väga maitsev.

Karulauguvõi

Maitsevõisid ja määrdeid on siin blogis juba mitmeid. See tähendab ilmselt ainult üht: mulle nad meeldivad. Meeldib omatehtud leib, meeldivad mõnusad määrded selle peal.

Retsept on seekord pigem pildikeeles, kõik on kihiti siin näha:

Pildi allkiri ka ikka igaks juhuks: tuleb võtta umbes 100 grammi toasooja võid, pundike (12-13 lehte) hakitud karulauku, poole sidruni riivitud koor ja meresoolahelbeid. Hõõruda kõik kokku maitsevõiks. Leiva/saia peal loomulikult väga maitsev, samahästi sobib toppida kala kõhtu küpsetamise ajaks või panna tükike grillitud antrekoodile.

Pidulik pasteet ja kaunis kreem

Pasteedi retsept jõudis minuni lasteaia lõpupeo pidulaua kaudu ja üsna segaseid teid pidi. Algretsepti autoriks pidavat olema Maru. Maru, kui sa peaksid kunagi sattuma seda postitust lugema, kinnita oma autorlust selgelt sõnaga "Jah!" :)

On kuidas on, igaljuhul maitsev ja luksuslik on ta küll tänu lisatud alkoholile, magusatele ploomidele ja krõmpsuvatele piiniaseemnetele. Koostisainete nimekiri on üsna pikk, kuid valmistamine on suurepärast tulemust arvestades isegi kuidagi liiga lihtne.

Tarvis läheb:

500 g broileri maksa (1 külmutatud pakk)

100 g võid (50+50)

1 porgand

3-4 dl valget veini

8 kuivatatud musta ploomi

8 päikesekuivatatud tomatit

4 spl brändit

1 sibul

3-4 küüslauguküünt

soola ja pipart

rosmariini (värske, umbes 12 okkakest)

peotäis röstitud seedermänniseemneid

Sulata külmunud maks, pese ja kuivata. Pruunista kiiresti tulisel pannil 50 g võiga.

Lisa hakitud sibul, purust küüslauk, pipar, sool,valge vein, peeneks hakitud porgand ning vajadusel pisut vett. Ma vee lisamiseks vajadust ei näinud.

Lase umbes 10 min haududa.

Vala segu kõrgeservalisse kaussi, lisa ploomid, tomatid, kuival kuumal pannil röstitud seedermänniseemned, brändi, rosmariin, 50g pehmet võid ning lase nuimikseriga pasteediks. Või peenesta köögikombainis. Kui tundub kuiv, lisa päikesekuivatatud tomatite õli.

Seda pasteeti pole tarvis liiga kreemiks lasta, maitsvam ja kaunim on, kui ta on üsna sõmer ja ploomi-tomati-porgandi-seedermänniseemne mikrotükikesed näha ja hamba all tunda.

Peedi-mädarõika kreemi idee sain siit Pille blogist. Nii kaunivärvilist määret lihtsalt peab proovima! Ja maitsev on ta ka.

Tarvis läheb:

1 väiksem keedetud või röstitud peet, jahtunud

150 g maitsestamata toorjuustu, toasoe

1 spl mädarõigast

1 spl hakitud värsket tilli

soola, pipart

Riivi peet peene riiviga, sega kõik koostisained omavahel.

Paku määrdeid (omatehtud) leivaliste-saialistega. Miks mitte kodumaa sünnipäevalaual.

Heeringakaaviar

Naljakas nimi sellel ampsul. Kui kaaviari all mõelda soolatud kalamarja, siis sellega siinkohal tegu ei ole. Küll aga tuletab see soolane hõrgutis veidi kaaviari teralist tekstuuri hamba all meelde küll. Retseptiidee Hans Välimäki "Mummolast".

Heeringas on maitsvaim turult või poe kalaletist tervelt ostetuna ja ise fileerituna- siis ta on õrn ja suussulav. Need pakendatud erinevalt maitsestatud heeringad poes konserviriiulil kipuvad puised ja äädikased olema.

Tarvis läheb:

2 heeringafileed (umbes 300 g)

1 sibul

2 kõvakskeedetud muna

2 keedetud kartulit

1 õun

1 hapukurk

1,5 dl hapukoort

4-5 spl hakitud tilli ja murulauku

Heeringast, sibulast ja munast tuleb saada ühtlane mass. Mina tegin köögikombaini hakkimislisaga. Väga hästi töötab siinkohal ka hakklihamasin. Sauseguriga peaks ka teoreetiliselt saama.

Saadud segule lisa hästi pisikesteks kuubikuteks hakitud kartul, õun ja hapukurk. Sega hulka hapukoor ja maitseroheline. Lase külmkapis paar tundi maitsestuda.

Rukkileiva peal võrratu. Ja kui värske kartul ükskord peale jääaega tuleb, siis selle juurde proovin ka kindlasti!

Guacamole

Ärgu nüüd tex-mex köögi andunud fännid minuga pahandagu selle näkileiva pärast siin pildil. Muidugi on "õige" süüa guacamolet maisilaastudega, aga ka niimoodi on mucho maitsev. Rukkimaitse harmoneerub uskumatult hästi küüslauguse tsitrusehõnguga avokaadoga.

Ülilihtsalt kokkusegatava, tervisliku ja maitsva guacamole retsept:

2 avokaadot

1 spl sidruni- või laimimahla

2 küüslauguküünt

soola, pipart

Purusta kahvliga avokaado viljaliha. Siinkohal peab märkima, et hea guacamole saab küpsetest avokaadodest. Nii et enne ostmist tuleks näpuga avokaado koort vajutada ja veenduda küpsuses. Piserda roheline mass üle sidruni- või laimimahlaga. Sega hulka purustatud küüslauk, maitsesta soola ja pipraga. Kõige ilusam ja maitsvam kohe serveerides; tsitruselise mahl küll aeglustab avokaado tumenemist, aga mitte lõputult-järgmiseks päevaks guacamolet ette teha pole mõtet.

Kaks siiga, kaks rooga

Eriti headel päevadel toovad kalurid merest siiga. Tavaliselt ikka sügisepoole, kui juba meri külmem on, aga mõnikord saab suvel ka. 

Kõige parem, lausa superhea on ta graavitult-soolatult (vt graavisiia tegemisest allapoole). Minu jaoks seisneb graavi- ja soolakala erinevus esiteks soola koguses-soolakalale rohkem, teiseks maitsestamises-graavikalal till näiteks, kolmandaks säilivuses-soolakala säilib purgis tunduvalt kauem kui graavikala, mis on aga õrnem ja mõeldud kiirelt manustamiseks. Olen teinud ka siiaäkist, mis sobib eriti kannatamatutele persoonidele.

Siia õrn ja läbikumav liha ongi mu meelest parim toorelt, st kuumtöötlemata-kuuma saades muutub ta kuidagi kuivaks ja selliseks...nätskeks. Eks see ole sellest, et siig on väherasvane lahja kala. Et aga oli kange tahtmine ikkagi ka küpsetatud siiga teha, mõtlesin katsetada Vladislav Korzhetsi ainetel fooliumis küpsetatud siiga kohupiimatäidisega. Ja ei pidanud kahetsema.

Tarvis läheb: 

1 siig, 500-800g, puhastatud, peaga

1 hakitud sibul

200 g kohupiima

2 sl hakitud murulauku

2 sl hakitud tilli

2 kõvaks keedetud ja kahvliga peeneks vajutatud muna

sidrunimahla

soola, pipart

võid

Hõõru siig seest ja väljast soola ja pipraga, piserda teda vähese sidrunimahlaga.

Täidise jaoks sega omavahel kohupiim, munad, maitsetaimed.

Täida kala kõht kohupiimamassiga ja sulge puutikkude abil.

Määri foolium võiga, pane kala fooliumile. Piserda veel sidrunimahlaga ja keera foolium kinni. Pane kala kuumale grillile (või praeahju-200 kraadi) ja küpseta 15-20 minutit.

Kohupiimatäidis andis siiale mõnusat mahlasust ja maitses lisandina uskumatult hästi. Üldse oli see üks mõnus täidis-mul oli suht pisike kala, täidist jäi üle ja seda sai kasutada üliedukalt

leivakatteks.

Ja nüüd ta-ta-ra-ta-ta-ta-taa! üks maailma parimaid ampse:graavisiig omatehtud leival.

Siig tuleb fileerida. Meil teeb seda meespool, talle kohe meeldib. 

Kala maitsestamiseks on tarvis:

meresoola

suhkrut

pipart

tilli

Mul oli 700-grammine siig ja puistasin fileepoolikutele  kummalegi 1 kuhjaga spl jämedat meresoola, 1 tl suhkrut, jahvatatud musta pipart ja tilli:

Siis panin fileed kokku nahaga pooled  väljaspool ja toidukiles külmkappi. Nelja tunni pärast on vaja keerata, et maitsed ka teise fileepoolikusse valguksid. Kaheksa tunni pärast saab süüa. No okei, seitsme :) Enne lõikamist (hästi terava õhukese noaga, nahapinnaga pralleelselt) on hea lahustumata suuremad meresoolatükid kala pinnalt ära pühkida. Parim värske kuuma keedukartuliga või leival.

Vaata ka seda:

Graavilõhe

Lemon curd

Sellest Suurbritannias palju kasutatavast (küll küpsise- või saiakattena, kookides, tortides, magustoitudes, jäätistes...) võidest või kreemist on saanud minu uus lemmik. Temas on palju sidrunit, aga ta pole liiga hapu. Temas on palju suhkrut, aga ta pole liiga magus. Väga sidrunine. Väga siidine. Järgmine kord, kui teen sidrunikooki, kasutan täidiseks just lemon curd'i. Võide tegemisel kasutasin Elinor Klivansi meetodit, kus ta vastukaaluks tavapärasele kõigi koostisainete ( välja arvatud või, mis lisatakse hiljem) kausis kokkusegamisele ja veevannil kuumutamisele kasutab veidi teistsugust lähenemist. Nimelt, sidrunivõide kuumutamisel võib kergesti juhtuda, et tekivad sisse munatükid (kui kuumus läheb liiga suureks või ei vispeldata kogu kuumutamise aja piisavalt tugevasti). Selle vältimiseks tuleb tema meetodi järgi esmalt või ja suhkur mikserdada, lisada munad ja siis sidrunimahl. Seejärel hakata potis kuumutama.

Vaja läheb:

75 g magedat võid

150 g suhkrut

3 muna

1 dl värskelt pressitud sidrunimahla

1 spl riivitud sidrunikoort

(mul oli ilus suur mahlane sidrun, sain vajamineva koguse kätte ühest sidrunist)

Pane kaussi pehme või ja suhkur, mikserda u 2 minutit. Lisa ükshaaval munad. Iga muna lisamise järel mikserda segu ühtlaseks. Lisa sidrunimahl. Segu näeb välja tükiline, aga need on võitükid, mis kuumutamisel sulavad, nii et muretsemiseks põhjust pole.

Vala segu paksupõhjalisse potti ja kuumuta pidevalt segades 15 minutit.

Segu pakseneb ja muutub kreemjaks võideks. NB! Keema ei tohi lasta!

Tõsta valmis võie pliidilt ja lisa riivitud sidrunikoor. Vala võie purki ja kaaneta. Pane külmkappi-jahtudes pakseneb ta veelgi. Külmkapis säilib lemon curd nädala, sügavkülmas 2 kuud.