Tarte tatin

Tänase Kapist Väljatulemise Päeva raames on mul üks ülestunnistus. See on minu esimene Tarte Tatin. Ei teagi, kuidas see nüüd niimoodi oli siiani tegemata jäänud, omalgi imelik.

Eelnev muidugi ei tähenda seda, et ma ei teadnud, kuidas kõnealune kook maitseb, sest pakutud on seda väga mitmeid kordi. Ja isegi kui poleks, ei oleks koostisainete ja valmistuskäigu järgi kuigi keeruline ära arvata, mismoodi maitseb üks krõbedapõhjaline karamelliseerunud õuntega kook. Ja maitseb ta väga-väga hästi.

Aga nüüd olen oma Tarte Tatin-neitsilikkusest lahti saanud. Süda rahul ja kergem kohe olla.

Tarvis läheb:

75 g võid

2,5 dl nisujahu

2 tl suhkrut

näpuotsaga soola

1 muna

1 sl vett

4 õuna

75 g võid või margariini

1,5 dl suhkrut

1 sl vett

Näpi külm või jahu, suhkru ja soolaga puruseks. Lisa muna ja vesi, sega tainapalliks. Mässi toidukilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Koori õunad, eemalda südamikud ja lõika sektoriteks. Sulata kas spetsiaalses tarte tatin vormis või sobival pannil (mida võib kasutada nii pliidil kui ahjus) või, lisa suhkur ja vesi ning sega ühtlaseks. Tõsta õunatükid pannile üksteise kõrvale lõikepind ülespoole ja küpseta pannil nõrgas kuumuses umbes 15 minutit, kuni rasvaine ja suhkur on karamellistunud. Tõsta pann tulelt ja lase 10 minutit jahtuda.

Rulli tainas jahusel laual või toidukile vahel vormist veidi suuremaks õhukeseks ringiks ja tõsta see õuntele. Ääred keera sisse. Tainast jääb veidi üle, pane ülejääk külmkappi ja kasuta mõnel teisel korral.  Küpseta 225-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni tainas on kuldne ja küps. Tõsta ahjust, lase 10-15 minutit jahtuda.

Kummuta kook serveerimisvaagnale. Parim soojalt ja leigelt. Niisamagi maitseb suurepäraselt, aga lisaks võib pakkuda ka vaniljekastet, -jäätist või vahukoort.

Eriti kiidan põhja, mis tuli selle retsepti järgi hästi õhuline ja krõbe. Õunatükid on klassikaliselt suuremad kui minu koogil, isegi lausa õunapoolikuid kasutatakse. Aga ka niiviisi oli väga mõnus. Pannina kasutasin oma vana head musta malmpanni, mis taaskord tõestas oma sobivust ja universaalsust.

Retsept muudatustega Soome perenaiste kokanduspiiblist "Kodutoit" (Kaisa Isotalo ja Raija Kuittinen).

Vanilje-sidrunikreemiga õunakook

Oma igapäevaelu pealinna urbanistlikus anonüümsust ja võõrandumist soosivas korterikolossis elades on eriti südantsoojendav ja armas, kui naabrid ukse taga koputavad. Ehkki esimese hooga ehmatasin, kuna kloppisin parasjagu vasikalõike viini šnitsli jaoks, nii et maja värises.

"Kas kopsin liiga kõvasti?"
"Ei."
"Kas lapsed teevad lärmi?" Ma ise ei pane enam tähelegi.
"Ei-ei, tõime teile õunu, meil on maal täielik õunauputus!"

No kas pole mitte kena! Arvestades seda, et meie oma saak on sel aastal olematu, sai korvitäis punapõselisi ubinaid suure rõõmu ja tänuga vastu võetud.

Et nüüd söögiõunu oli küll ja veel, meenusid mulle kapis ootavad "Antoonovkad" ja kook, mille tegemist juba tükk aega olin plaaninud.

Itaalia-reisidel ei ole ma ausalt öeldes kunagi söönud õunakooki. Et see kook aga on itaaliapärane, tean, olles sattunud sarnase retsepti peale mitmes ajakirjas ja kolades naljakates foorumites nagu näiteks see siin. Oluline siinjuures on õunte ringiratast kaunilt ladumine, mida pean veel harjutama. Kooki tehakse sageli ilma kreemita, siis on see crostata di mele, kreemiga aga crostata di mele con crema pasticcera.

Põhi

3,5 dl nisujahu
150 g võid
0,5 dl suhkrut
0,25 tl soola
1 muna

Kreem

4 dl piima
1 dl suhkrut
3 spl nisujahu
3 munakollast
1 tl riivitud sidrunikoort
1 tl vaniljesuhkrut*

Kate

3-4 õuna
2-3 dl aprikoosimoosi

Tee muretainas: näpi külm või, suhkur ja sool jahuga pudiks. Lisa muna. Sega ühtlaseks tainapalliks, keera toidukilesse ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi.

Sel ajal saad valmistada kreemi ja tükeldada õunad.

Sega kastrulis piim, suhkur, jahu, munakollased. Vispelda läbi, et oleks omavahel korralikult segunenud. Kuumuta pidevalt segades vaiksel tulel kuni keemiseni, st kuni tõusevad esimesed "mulksud". Ära keeda. Segu peaks olema nüüd parajalt paksenenud. Lisa sidrunikoor ja vaniljesuhkur. Tõsta pliidilt ja jahuta. Mul on selliste kreemidega kogemus, et isegi kui oled kuumutamise ajal pidevalt seganud ja sellega suutnud vältida munakollase tükkiminekut, võib see kuumalt seisma jättes ikkagi juhtuda. Seega soovitan ka jahtumise algul segada.

Eemalda õuntest seemnekojad. Koorimine sõltub isiklikust maitsest ja õunte päritolust. Viiluta. Pildil olev agregaat on absoluutselt mittevajalik.

Vorm võiks olla 26-28 cm-ne, kas lahtikäiv või laineliste servadega pirukavorm. Suru tainas põhja ja külgedele. Määri põhjale aprikoosimoosi. Vala moosile jahtunud kreem. Lao ringikujuliselt kreemile õunaviilud. Neid võib õrnalt kreemisse vajutada, aga kui üldse, siis tõesti ainult natukene .

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus umbes 40 minutit, kuni õunad küpsed ja tainas äärtest pruunistub. Kui on tunne, et koogiääred lähevad liiga pruuniks, kata lõpuosas kook pealt fooliumiga.

Võta kook ahjust, määri soojale koogile toasooja aprikoosimoosi.

Lase täielikult jahtuda. Ehkki kook on ka soojalt väga maitsev, on lõike raske ühes tükis taldrikule saada. Jahtudes taheneb ja siis on asi juba hõlpsam. Kõige maitsvam tundus mulle järgmisel päeval peale ööd külmkapis.

*Ehkki EKI soovitab sõna "vanilje" asemel kasutada sõna "vanill", on vanilje kuidagi omasem ja minu jaoks vähem vanilliinine. Vanaema ütles ka nii, seda nüüd küll, et ka vanilliini kohta:). Igaljuhul pean nii siin, kui teistes retseptides silmas ikka naturaalset, mitte sünteetilist maitseainet.

Retsept muudatustega nii koostisainete kui valmistamise osas pärit ajakirjast "Glorian Ruoka ja Viini" 02/2010 (Itaalia-eri).

Kõrvitsakeeks

Näeb välja nagu leib, kas pole? Tegelikult on mõnus vürtsikalt magus keeks. Kõrvitsa maitset otseselt tunda pole, see ongi juba iseenesest mahe ja tagasihoidlik. Aga keeksi teeb kõrvits hästi mahlaseks ja justkui veidi raskeks (aga mitte mingil juhul nätskeks). Meile igaljuhul väga meeldib. Tegelikult on see keeks mul juba eelmise aasta kõrvitsahooajal mitu korda tehtud selle siinsamas blogis oleva retsepti järgi, mida täiustasin ja muutsin natuke. Lisasin sooda, mis kõrvitsaküpsetistes on mulle väga meeldima hakanud ja toorjuustukatte tegin laimiga, see sobib väga hästi hapuka nüansina keeksi täiendama.

Tarvis läheb:

3 muna
2 dl suhkrut
5 dl riivitud ja veidi kuivemaks nõrutatud kõrvitsat või 3 dl kõrvitsapüreed
1 dl sulatatud võid
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
2 tl vaniljesuhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud või värsket riivitud ingverit

Kate:

150 g toorjuustu
2 spl tuhksuhkrut
1 laimi mahl ja riivitud koor

Vahusta munad suhkruga. Sega eraldi kausis omavahel riivitud kõrvits või kõrvitsapüree ja jahtunud sulavõi. Ja veel ühes eraldi kausis sega kõik ülejäänud kuivad ained: jahu, küpsetuspulber, sooda, vaniljesuhkur, kaneel ja ingver. Lisa kuivainetele kõrvits ja või ning kõige lõpuks sega hulka muna-suhkruvaht.

Määri keeksivorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus kõige alumisel siinil 180 kraadi juures 40-50 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Tõsta vorm ahjust, lase jahtuda. Võta keeks vormist välja.

Katte tarvis sega kõik vajalikud ained omavahel. Määri kate jahtunud keeksile. Lase külmkapis tahedamaks minna.

Keeks läheb külmkapis seistes ainult paremaks. Ka kolm päeva pärast küpsetamist oli mahlane ja väga maitsev.

Krõbeda kaerahelbekattega õuna-plaadikook

Kodune ja armas kook. Lihtne valmistada, küpseb vähese ajakuluga ja maitseb väga hea! Parim poolsoojalt ja vaniljekastmega. Kui on võimalik kasutada kodumaiseid punasekoorelisi õunu, tuleb eriti kena väljanägemisega. Jagub peaaegu terveks plaaditäieks.

Põhi:

4 muna

1,5 dl suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

5 dl nisujahu

1 dl sulatatud võid (saab u 50 g-st tahkest võist)

1 dl piima

Kate:

1,5 l õunaviile, seemnekojad väljas. Koorimine sõltub õunte päritolust.

Puru:

50 g võid

1 dl suhkrut

1 dl kaerahelbeid

1 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud ingverit

Vahusta munad suhkruga, sega ettevaatlikult vahu sisse teised põhjaained: küpsetuspulbriga segatud jahu, jahtunud sulavõi ja piim. Määri tainas õhukeselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lao korrapärastes rivides tihedalt peale õunaviilud. Raputa peale purusegu. Esialgu võib tunduda, et puru on vähe, kuna sellega ei saa katta kogu kooki. Puista segu enam-vähem ühtlaste vahedega koogile, küpsedes purusegu koostises olev või sulab ja puru jaotub ühtlaselt koogile.

Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 20 minutit.

Retsept jäi silma ja tundus õigustatult järgitegemist väärt vihikukeses "Ruokalehti" 9/06.

Ploomikook, mitte ainult anarhistidele

Ploomiaeg on jälle käes. Õunasaak on meil sel aastal ümmargune null, ploome aga on palju.

Mis sordiga tegu, ei oska öelda, sest puud on väga vanad ja küsida pole enam kelleltki. Nad on pisikesed, seest ilusad kollased ja hästi magusad.

Küpsetades, nagu paljude ploomidega kipub olema, ei muutu nad hapuks. Noh, võib olla natuke hapumaks. Aga mõned ploomisordid küpsevad nii hapuks, et hambad hakkavad valutama. Ploomikooke küpsetades tuleks sellega arvestada ja varuda tuhsuhkrupurgike kõrvale, kui koogisöömise aeg käes.

Panen kirja soojade soovitustega asi ise ette võtta oma lemmikploomikoogi retsepti. See on anarhisti kook, mida võib teha erinevate marjade-viljadega (kirsid, virsikud, aprikoosid, maasikad jne), isegi šokolaaditükkidega. Allikateks Epicurious ja Thredahlia. Nimi on tore, aga selle päritolu on segane. Retsepti autor, Faith Willinger, selgitab, et nii nagu paljudes muudes asjades, on ka retseptides itaallased anarhistid. Kas autor on ise itaallane või on kook itaaliapärane, võta nüüd kinni, kust see itaalia-teema tuleb. Aga hea ta on ja anarhia võib ka teinekord täitsa tore olla.

Tänu oliivõlile ja balsamicole on koogi maitse teistsugune. Raske isegi kirjeldada, mille poolest, aga ta on kuidagi soolasem kui tavalised koogid, olemata tegelikult soolane. Näete ju, et raske on kirjeldada.

Retsept:

400 g kivideta poolitatud (pisikeste ploomide puhul) või viilutatud (suured) ploome

125 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1/4 tl soola

2 muna

125 g suhkrut + veel mõned supilusikatäied ploomidega segamiseks ja koogi peale raputamiseks

1 tl riivitud sidrunikoort (ei ole kohustuslik)

2 tl palsamiäädikat

60 ml külmpressi oliiviõli

60 ml vett või piima

Sega ploomitükid supilusikatäie suhkruga, jäta seisma. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Vahusta munad 125 g suhkruga ja sidrunikoorega, kui seda kasutad, heledaks tihedaks vahuks. Lisa munavahu hulka oliivõli, vesi või piim ja palsamiäädikas. Mikserda ühtlaseks. Vala tainasse jahusegu ja ettevaatlikult spaatli või lusikaga tainast alt üles tõstes sega kõik ühtlaseks.

Vooderda 23-24 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja määri oliivõliga. Vala tainas vormi. Laota peale ploomid. Puista peale 1-2 spl suhkrut. Ma kasutan selleks tavaliselt heledat muscovado suhkrut, annab mõnusama maitse, aga tavaline valge sobib ka.Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun ja sissetorgatud puutikk jääb puhtaks.

Lase veidi aega vormis jahtuda, siis kook taheneb veidi ja on kindel, et saad ta tervena kätte.

Muusikat ka.

Mustikapirukas

Paarkümmend minutit kükitamist, kummardamist, kärbeste äraajamist, ämblikuvõrkude rapsimist ja tulemuseks suur topsitäis piruka jagu marju ja mustikasinised sõrmed.

Ma ei tea, kuidas mujal lood on, aga meie maamaja ümbruses kubisevad männimetsad mustikatest, mille soojus ja vihmad on paisutanud suurteks, magusateks ja mahlasteks. Praegu on nad oma küpsuse tipul ja usun, et paariks nädalaks veel jätkub.

Postituse kangelane on selle poolest mõnus, et ta on hästi marjane - koosnebki peamiselt õhukesest muretainapõhjast ja marjadest. Mandlilaastud panevad i-le täpi, sobivad maitse poolest siia eriti hästi, krõmpsudes hamba all ja andes just paraja kontrasti pehmele marjasele koogisisule.

Põhi:

100 g võid

180 g (3 dl) jahu

1 spl suhkrut

1/4 tl soola

2 spl külma vett

Täidis:

u 500 g mustikaid

170 g (2 dl) suhkrut

1 spl kartulitärklist

50 g mandlilaaste

Põhja jaoks mudi sõrmede vahel külmast kõvast võist, jahust, suhkrust ja soolast puru. Lisa külm vesi ja sega kokku tainaks. Vajuta tainas lamedaks latakaks, keera toidukilesse ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi.

Täidiseks sega mustikad suhkru ja tärklisega.

Vajuta tainas võitatud 26 cm pirukavormi põhja ja külgedele. Vala peale mustikatäidis. Puista kõige peale mandlilaastud ja sega kergelt mustikatega, et osa vajuks mustikate vahele ja osa jääks peale. Küpseta 200 kraadi juures 30 minutit. Lase enne söömist veidi või täielikult jahtuda, siis täidis taheneb.

Eriti maitsev on vaniljejäätisega. Kindlasti sobivad juurde ka vahukoor või vaniljekaste.

Siin allpool olevatel fotodel sai vaarikaid ka hulka pandud, sest ehkki lastel oli hirmus koogiisu, ei jätkunud neil viitsimist piisavalt mustikaid korjata. Aga ka niimoodi maitses loomulikult väga hea!

Toorjuustukook mustikatega

Esialgu polnudki mul plaanis sellest koogist blogida. Esiteks on Iseseisvuspäeva pääsukesetort samuti toorjuustu-mustikatäidisega ja oma kindla koha siin blogis juba leidnud. Teiseks on tegu põhimõtteliselt Manhattani toorjuustukoogiga (küpsisepõhi, toorjuust ja hapukoorekate). Seega ei midagi uudset, mina lihtsalt lisasin omalt poolt mustikaid. Aga alati ei peagi ju jalgratast leiutama, eksole:)

Millegipärast on aga koogipilt (kõige ülemine) pälvinud flickr-s, kus toidufotosid hoian, tähelepanu, mis kajastub mulle tavapäratus vaatamiste arvus - hirmuga vaatasin juba tag'idki üle, et äkki olen kogemata kirjutanud midagi siivutut, mis võiks tähelepanu äratada:)). Meili teel on küsitud ka retsepti, mille lisasin flickr-sse foto alla. Las ta olla siis siingi, sest kook on tõesti maitsev ja pealegi on ju mustikahooaeg:

Põhi:

1 pakk (180 g) Kalevi sidrunimaitselisi küpsiseid

80 g võid

Täidis:

450 g maitsestamata toorjuustu (kasutasin Farmi oma)

150 g suhkrut

3 muna

poole sidruni või laimi mahl ja riivitud koor

peotäis mustikaid

Glasuur:

250 g hapukoort

2 spl suhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

Kaunistamiseks mustikaid

Põhja tarvis purusta küpsised, sega sulavõiga. Vooderda 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru ühtlaselt vormi põhja, nii umbes 0,5 cm-se kihina.

Täidise jaoks võta kõik juba varem toasooja. Vahusta toorjuust suhkruga. Pidevalt mikserdades lisa ükshaaval munad. Sega lusikaga õrnalt hulka sidrunimahl ja -koor ning mustikad.

Vala täidis põhjale. Küpseta 160 kraadi juures 40 minutit. Vala peale hapukoorekate. Küpseta veel 7-8 minutit, kuni hapukoor on kuivemaks tõmbunud, aga endiselt lumivalge. Lase koogil jahtuda irvakil uksega ahjus pool tundi, siis toatemperatuuril ja pane täiesti jahtunud kook koos vormiga mitmeks tunniks, veel parem ööseks külmkappi.

Kaunista mustikatega.

Maasika-rabarbrikook

Mõned nädalad tagasi osalesin Maitse Klubi avaüritusel Food Studios, kus muuhulgas valmistasime Heidi Parki juhendamisel Rose Berenbaumi "Pie and Pastry Bible" retsepti järgi maasika-rabarbri kooki. Siin pildil kokkamas Lia Virkus, Heidi ja Maris perenaine.ee-st:

Foto: Maitse Klubi

Koogi põhi oli väga maitsev, selles oli kasutatud toorjuustu, mis teeb maitse kergelt soolakaks ja hästi muredaks. Pärast põhja eelküpsetamist kattis Heidi selle pintsliga määrides munavalgega - see on hea nipp mahlasemate kookide küpsetamise puhuks, et põhi säilitaks oma krõbeduse ja ei muutuks liiga pehmeks. Munavalge toimib siin justkui kaitsev vahekiht.

Katteks on kokku keedetud maasikad ja rabarbrid. Saadud "moos", või noh tegelikult tõesti, moos, on valatud eelküpsetatud põhjale ja veelkord kogu kook ahjus läbi küpsetatud. Koolitusel proovitud kook oli väga maitsev, küll aga kippus sisu lahtilõigates laiali vajuma. Heidi antud retseptis oli rabarbri-maasika segule lisatud paksendajana tärklist, aga minu jaoks oli sisu ikkagi liiga vedel, ebamugav näiteks kodus külalistele pakkuda.

Eve-Liin, kes tutvustas üritusel meile erinevaid Dansukkeri suhkruid, pakkus välja mõtte, et koogi tegemisel võiks proovida kasutada Dansukkeri tarretisesuhkrut, mis tänu temas sisaduvatele tarretavatele ainetele (täielikult taimne toode) aitaks täidisel koos püsida.

Tegingi kodus koogi järele. Põhja retsepti jätsin täpselt samaks kui Heidil, muutsin ainult kogused meie mõõtmissüsteemile mugavamaks.

Täidise juures ei kasutanud ma retseptis ettenähtud maisitärklist, vaid asendasin osa tavalisest suhkrust tarretisesuhkruga. Täidis hoidis peale külmkapis seismist ilusti koos, ei valgunud laiali. Samas ei muutunud ta ka õnneks kõvaks tarretiseks, mis mulle poleks üldse selle koogi juures meeldinud. Oli just selline vahepealne pehme, aga samas mitte voolav.

See kook on hästi värske ja marjane. Rammususest siin rääkida ei saa, põhjaski on ainult 85 g võid ja kate ju puhas vitamiinipomm!

Ilus sai ta ka, lausa pidulik, nii et mina ütleksin lausa tort.

Üks mu pereliige kommenteeris, et maitselt tuletab meelde kisselli küpsistega (kissell= kate, küpsised=põhi). Keegi teistest sellist paralleeli küll ei leidnud, aga igaljuhul on see väga maitsev mahlane kevad-suvine kook ja väärib tegemist teinekordki.

Põhi:

85 g võid

150 g nisujahu

1/4 tl soola

1 tl küpsetuspulbrit

65 g toorjuustu

1 spl jääkülma vett

1 tl valge veini äädikat

Täidis:

500 g rabarbrit

250 g maasikaid

1 dl suhkrut

1 dl Dansukkeri tarretisesuhkrut

Põhja määrimiseks munavalget

Pane kõik põhja ained köögikombaini ja surista tainaks. Lase tund või paar külmkapis seista. Kata 23 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga. Vajuta külm tainas koogivormi põhja ja äärtele. Küpseta soovitavalt raskuse all (vt sellekohast fotot siit postitusest) 180-kraadises ahjus 15 minutit. Lase veidi jahtuda, määri pealt munavalgega.

Täidise jaoks tükelda rabarbrid ja maasikad, keeda koos 1 dl suhkruga mbes 10 minutit. Lisa tarretisesuhkur, lase uuesti keema tõusta. Vala täidis põhjale, küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit. Tõsta kook ahjust, lase toatemperatuuril vormis jahtuda. Tõsta külmkappi tahenema minimaalselt neljaks tunniks.

Kaunistasin maasikate ja mündiga.

Heidi juhendamisel tegime veel maiustusi nimega s'more (nimetus väljendist "some more"). Need koosnevad täisterajahuküpsistest, vahukommist ja šokolaadist. Väga maitsvad pisikesed ampsud, mida nagu ma hiljem lugesin, meisterdatakse USA-s matkadel lõkke ääres magustoiduks nii, et vahukomm sulatatakse süte kohal ja pannakse koos šokolaadiga kahe täisteraküpsise vahele. No ikka ei saa nad üle ega ümber oma hamburgerist:)

Meie omad olid vähe peenemad ja vahukomme me ei grillinud. Küll aga küpsetasime küpsised, tegime ise vahukommid ja niristasime kogu kaunidusele veel sulašokolaadi. No tõesti, some more s'mores, please!

Foto: Maitse Klubi

Aga sellest, miks ja kelle süül vahukommitegu esimesel korral untsu läks ja kogu asja tuli otsast peale alustada, ajalugu vaikib:P

Väike ülevaade reedesest Rotermanni turust ja biskviittainast rabarbrikook

Ma ei võrdleks Rotermanni turgu tegelikult üldse teiste Tallinna turgudega, pean silmas Kesk-, Balti jaama ja isegi Nõmme turgu. Kõnealune on selleks liiga "mitte turg". Disainitud, puhas, vaikne. Ühtsed müügikärud, ühtsed müüjate põlled. Steriilne.

Samas on igati tore, et selline eestimaist toidukraami pakkuv müügikohake südalinnas endale koha leidnud on. Ja just sellisena nagu ta on, sobitub ta Rotermanni kvartalisse kenasti ja toob viiel päeval nädalas CC Plaza tagusele väljakule siginat-saginat. Reedel sealt läbi jalutades leidsin müügilt muuhulgas värskeid kurke, tomateid, rabarbrit, rohelist sibulat, murulauku, salatit ja redist. Ega suurt midagi muud peenralt ja kasvuhoonest veel võtta polegi, seega kõik värske kraam esindatud. Eelmise aasta kartul, porgand, kapsas, õunad. Mahejahud, marjajahud ja -krõpsud. Munad. Polli õunamahl, pirukad ja koogid, suitsukala, soolakala.

Müüjaid ja lette on vähe, seega valikut teab mis suurt pole. Samas on müüdav kaup ilus ja värske, müüjad toredad ja igaljuhul oma igapäevase köögivilja ostmiseks on ta mõnusam ja intiimsem koht kui lähim supermarket. Loodetavasti suve edenedes, köögivilja, marjade ja seente valmides lisandub ka müüjaid ja valikut.

Ostsin mõned Mamsel Mai pirukad. Siis veel vabaltpeetavate kanade munad ja rabarbrit.

Munadest ja rabarbrist küpsetasin lihtsa ja koduse, aga väga maitsva biskviit-plaadikoogi.

Koogi sisse läks:

4 muna

4 spl suhkrut

4 spl jahu

200 g rabarbritükke segatuna 1 spl suhkru ja 1 tl kaneeliga

Vahusta munad suhkruga heledaks kohevaks jahuks. Sõelu vahu peale jahu. Sega väga ettevaatlikult tainast alt üles tõstes, et mitte vahu kohevust lõhkuda.

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud väiksemale ahjupannile, nii et ta jääks umbes 1,5-2 cm paksuselt. Puista peale tükeldatud, suhkru ja kaneeliga segatud rabarber. Küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, kuni biskviit on seest küpsenud ja pealt kuldkollane.

Rabarbri-beseekorvikesed

Olen külastanud nüüdseks mõnel korral Rocca al Mare keskuses asuvat Marks & Spencer toidupoodi ja lahkunud sealt toredate pakikeste-purgikestega.

Leidsin riiulilt muuhulgas korvikesed ehk tartaletid, ingliskeelse tootenimetusega "8 all butter tartlets". M&S-le omases pehmelt öeldes omapärases eestikeelses tõlkes oli see "8 võikooki". Korvikeste koostist lugedes olin vägagi positiivselt üllatunud: nisujahu, või, suhkur, vabapidamisel kanade munad, vesi, sool. Ja kõik! Ei mingit margariini, stabilisaatoreid, lõhna-, värv- ega säilitusaineid. Justnagu kodus tehtud. Olen muidu korvikesed ikka ise valmis meisterdanud, need poe omad aga tahtsin küll ära proovida.

Tegin täidiseks ja katteks täpselt samad asjad, mis nädalataguste beseekattega rabarbri-maasikapottide puhul. Täitsin 5 korvikest jahtunud rabarbri-maasikaseguga ja tõstsin peale

vahustatud munavalge. Küpsetasin 180-kraadises ahjus 15 minutit.

Väga maitsvad olid, nii et edaspidi hoian pakikest "8 võikoogiga" igaks juhuks kapis, et kui teinekord kiiresti vaja, oleks võtta.

Kui aga ikka soov korvikesi ise küpsetada on vastupandamatu (jah, selline asi võib tõsise söögitegemissõltuvusega inimestel nagu mina näiteks, teinekord ette tulla), siis siin on Pâte sablée (prantsusepärane rammus ja mure magusa koogipõhja tainas) retsept, mille järgi teen krõbedaid maitsvaid põhjasid:

Tarvis läheb:

2 tl mandlilaaste

4 tl suhkrut (2 tl+2 tl)

50 g toasooja võid

1 tl vaniljesuhkrut (kasutan Meira naturaalsest vaniljest tehtud suhkrut, kus vaniljetäpikesed sees)

mõni tera soola

100 g nisujahu

1 munakollane

Jahvata mandlilaastud ja 2 tl suhkrut köögikombainis peeneks puruks. Sega omavahel korralikult segamini mandli-suhkrusegu, pehme või, vaniljesuhkur ja sool. Seda võib teha mikseriga. Lisa ülejäänud 2 tl suhkrut ja jahu, sega. Lisa munakollane, sega. Tainas peab olema väga ühtlaselt segunenud. Vajuta lapikuks kettaks ja pane vähemalt kaheks tunniks külmkappi.

Rulli külmkapist väljavõetud tainas kahe küpsetuspaberi lehe vahel õhukeseks. Lõika oma tartaletivormidest 2 cm suurema läbimõõduga kettad. Tõsta need ettevaatlikult vormidesse. Kui tainas peaks tõstmisel katki minema või rebenema, patsuta katkine koht sõrmeotstega terveks.

Torka põhjadesse kahvliga mõned augud ja pane veel 30-ks minutiks külmkappi.

Lõika vormide sisse küpsetuspaberist ringid, täida need kuivatatud ubade, herneste või spetsiaalsete keraamiliste küpsetusraskustega.

Küpseta eelkuumutatud 180-kraadises ahjus 15 minutit. Lase täielikult jahtuda, eemalda raskus. Korvikesed ongi täitmiseks valmis.

Rabarbrikook kondenspiima ja toorjuustuga

Selle koogi teevad eriti mõnusaks kaerane põhi, mis sobib väga hästi rabarbriga ja magusa kondenspiima/hapu rabarbri kontrast. Toorjuust lisab kattele kreemisust.

Kui lugemisega põhja küpsetamise juurde jõuate, siis pean ette ära ütlema, et see ei ole nii hull jändamine kui tundub. Et saada hästi mure põhi, on tähtis esiteks tainast mitte liiga palju segada ja teiseks peab ta minema otse külmkapist korralikult kuuma ahju.

Põhi:

150 g võid

3 dl nisujahu

1,5 dl kaerajahu

2 spl suhkrut

1/4 tl soola

2 spl külma vett

Tainategu käsitsi: Haki külm või pika teraga noaga jahusegu sisse. Võid seda teha ka sõrmeotstega mudides, aga siis kiiresti, et käte soojus ei sulataks liigselt võid. Puista sisse suhkur ja sool. Lisa külm vesi ja sõtku tainas ühtlaseks. Vajuta lamedaks kettaks, keera toidukilesse või fooliumisse ja hoia tunnike külmkapis.

Tainategu köögikombainiga: Kasuta lõiketera. Pane külma või tükid, jahud, sool ja suhkur köögikombaini, vajuta "Pulse" funktsiooni 4-5 korda, kuni tekib või-jahu puru. See ei pea olema väga peen, sellised parajad terakesed, nagu jäme riivsai. Vala hulka külm vesi, töötle madalamal kiirusel, kuni tekib ühtlane tainas. Liiga kaua ei tohi suristada, seega kohe kui tainas hakkab ühtlaseks muutuma ja tundub segunenud olevat, võta kombainist välja, vajuta lamedaks kettaks, keera toidukilesse või fooliumisse ja hoia tunnike külmkapis.

Et saada mõnus muredapõhjaline kook, on siin vajalik põhja eelküpsetamine:

vajuta tainas koogivormi (ma kasutasin lainelise servaga 26 cm pirukavormi) põhja ja äärtele. Torka kahvliga sisse mõned augud. Hoia veel paarkümmend minutit või niikaua kui ahi soojeneb, külmkapis. Et põhi hoiaks paremini vormi on parem küpsetada nii: kata tainas küpsetuspaberiga, aseta peale raskus (kuivatatud oad, herned või spetsiaalsed keraamilised kuulikesed).

Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 10-12 minutit.Eemalda raskus ja küpsetuspaber, küpseta veel 5 minutit.

Kui sa oled julge, ei karda servade kokkukukkumist ja eelküpsetad põhja lahtiselt, ilma küpsetuspaberi ja raskuseta, siis küpseta 200 kraadi juures 10-15 minutit, kuni servad hakkavad kuldseks tõmbuma.

Kate:

350-400 g tükeldatud rabarbrit, 1 spl suhkrut

1 purk (400 g) magusat kondenspiima

200 g maitsestamata toorjuustu

Tükelda rabarber, sega suhkruga ja lase seista 10 minutit.Eraldunud mahla ära koogi juures kasuta.

Toorjuust ja kondenspiim peavad olema toasoojad. Sega nad omahel. Võid teha seda vahustamisotsikuga köögikombainis, siis on kindel, et saad hästi ühtlase kreemi.

Vala kreemikate põhjale, laota peale rabarbritükid.

Küpseta kooki 180 kraadi juures pool tundi. Lase täielikult jahtuda, naudi. Maitsev ka üleöö külmkapis seisnuna.

Mandline kohupiimakook aprikoosimoosiga

Selle kohupiimakoogi põhjaks on vahelduseks tavapärasele muretainale lehttainas. Eriti maitsvaks teevad ta nii täidises kui kattes olevad mandlid. Kohupiima ja põhja vahel annab särtsu aprikoosimoos.

Põhi:

400 g lehttainast või pärmi-lehttainast*

Täidis:

500 g teralisemat kohupiima (mitte pastat ega kreemi)**

4 spl suhkrut

4 muna (2 tervet, 2-l kollased ja valged eraldi)

50 g sulatatud võid

1 spl maisi- või kartulitärklist

1 tl vaniljesuhkrut***

50 g jahvatatud mandleid****

3 dl aprikoosimoosi või -marmelaadi*****

Kõigepealt valmista täidis. Vahusta mikseriga 2 muna ja 2 munakollast suhkruga, lisa kohupiim, jahutatud sulavõi, tärklis, peenestatud mandlid ja vaniljesuhkur. Mikserda paar minutit.

Vahusta 2 munavalget kõvaks vahuks ja sega ettevaatlikult ja õrnalt segu altpoolt ülespoole tõstes kohupiimatäidisega.

Vooderda 24 cm lahtikäiv küpsetusvorm küpsetuspaberiga (põhi ja 3 cm kõrguselt servad). Rulli tainas üsna õhukeseks, paari millimeetri paksuseks ja kata sellega vormi põhi ja servad. Vajuta tainas servadest kõvasti vormi külge, lehttainas ei taha eriti küpsetuspaberi küljes seista.

Määri põhjale aprikoosimoos, vala selle peale kohupiimatäidis.

Küpseta eelsoojendatud 225-kraadises ahjus 15 minutit. Keera kuumus 160 peale ja küpseta veel 40 minutit. 15 minutit enne 40 minuti täissaamist tõsta temperatuur 175 peale, võta kook korraks ahjust ja määri peale küpsemise ajal valmistatud

kate:

50 g võid

50 g suhkrut

1 spl nisujahu

1 spl piima

50 g mandlilaaste

Kuumuta segades võid, suhkrut, jahu ja piima, kuni suhkur on lahustunud. Ära keeda. Tõsta tulelt ja sega hulka mandlilaastud. See segu määrigi peaaegu valmis koogile. Tegu on põhimõtteliselt toscakattega.

Kattega kooki küpseta veel 175 kraadi juures 15 minutit. Kui ahi võimaldab, kasuta ülaltkuumust.

Tõsta kook ahjust ja lase enne vormist väljavõtmist ja söömist täielikult jahtuda.

* jah, ma tean, et külmutatud pakid on 500-grammised, aga seda on 24 cm vormile palju, nii et natuke jääb üle ikka

** kasutasin Saidafarmi magustamata ja maitsestamata kohupiima

*** Santa Marial on hea naturaalne mustade vaniljetäpikestega vaniljesuhkur, ei ole sünteetiline vanilliin

**** mandlid võib ise jahvatada, aga poes on ka Saksa päritolu 100-grammine pakike, nimeks "Peenestatud mandlid"

***** kasutasin Põltsamaa kuivatatud aprikoosidest tehtud moosi, väga mõnus suurte aprikoositükkidega. Ainult et jube magus on. Aga täidisesse panin selle eest üsna vähe suhkrut.

Hommikune edit: öö läbi külmkapis seisnuna maitseb eriti hea!

Apelsinine moonikook kohupiima-hapukoorekreemiga

Pikk ja lohisev pealkiri sai, aga samas ka kõik, mis selle koogi juures rolli mängib, on üles loetletud:

rohkelt krõmpsuvaid mooniseemneid mahlase apelsinimaitselise taina sees, vahel ja peal lihtne kreem hapukoorest ja kohupiimast. Kui sellised maitsed meeldivad, siis on see kook kindla peale minek.

Mitte väga magus, mahlane, niiske, eriti mõnus peale külmkapis seismist.

Tainas

175 g võid

1,5 dl suhkrut

2 muna

1 dl mooniseemneid

2 dl värskelt pressitud apelsinimahla (poes on müügil võrku pakitud seemneteta "mahlaapelsinid", ongi selline nimi- sealt saab tõesti palju magusat mahla)

2 apelsini riivitud koor

3 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

Kreem

200 g kohupiima

150 g hapukoort (30%)

2 spl värskelt pressitud apelsinimahla

1 dl suhkrut

Hõõru toasoe pehme või suhkruga vahule. Lisa pidevalt kloppides ükshaaval munad. Sega hulka riivitud apelsinikoor.

Sega apelsinimahl mooniseemnetega. Lisa segu või-munavahule vaheldumisi küpsetuspulbriga segatud jahuga. Sega tainas hoolsalt ühtlaseks.

Määri 20 cm lahtikäiva koogivormi küljed võiga ja kata põhi küpsetuspaberiga. Vala tainas vormi. Küpseta 175 kraadi juures umbes 45 minutit. Kontrolli küpsust keskelt puutikuga.

Tõsta vorm ahjust, lase koogil pool tundi vormis jahtuda, võta välja ja lase täielikult jahtuda.

Lõika kook kaheks nagu tordipõhi ja määri keskele, peale ja külgedele hapukoorest, kohupiimast, apelsinimahlast ja suhkrust kokkusegatud kreem. Pealt võib kaunistada apelsinikoore ribakestega. Lase koogil enne söömist külmkapis taheneda 2-4 tundi.

Peale söömist võiks korra peegli eest läbi käia ja igaks juhuks naeratada:)

Palju õnne, Eestimaa!

Mis sünnipäev see ilma tordita on.

Minu poolt kodumaale mustika-mooni toorjuustutort valge šokolaadiga. Paneme talle nimeks "Pääsuke".

Eesmärgiks oli valmistada hästi maitsva sisuga ning lihtsa ja karge välimusega kodune tort, milles koostisained peamiselt Eesti omad. Pea saan anda mustikate eest, need on omakorjatud. Kunstlikke värvaineid sisaldavad ja justkui plastmassist-plastiliinist tehtud kaunistustega ülekuhjatud tordid ei tundu kuigi isuäratavad, ehkki vaadata on neid muidugi tore. Isamaa-sümboolikaga üle pingutada ka ei tahtnud. Suitsupääsuke on meie ilus rahvuslind ja seostub vast kõigil Eestimaaga.

Meil on maal rehe all pääsukesepesad, mis igal kevadel taasasustatakse ja nii me elame sõbralike naabritena üheskoos terve suve. Haudumine, poegade koorumine, pisikesed näljased nokad pesas toitu ootamas, lendama õppimine ja lõpuks lahkumine. See on täielik müsteerium, kuidas nad leiavad kevadeti tagasi tulles metsa ja põllu äärest meie maja ja rehealuse ukse, millel üleval ääres imekitsas pragu, kust lind vaevu läbi pääseb...

Aga tordist.

Tegin niimoodi:

Põhi:

1 pakk Kalevi sidrunimaitselisi küpsiseid

80 g võid

Täidis:

600 g Farmi maitsestamata toorjuustu

200 g suhkrut

4 muna

poole sidruni mahl ja riivitud koor

peotäis mustikaid (külmutatud marjad sulata enne ja nõruta)

Glasuur:

200 g Farmi maitsestamata toorjuustu

200 g Kalev White šokolaadi

Kaunistuseks:

u 50 g Kalevi söetablettidega mustaks värvitud mandli-martsipanimassi, mooniseemneid

Kõige parem on alustada valmistamist eelmisel õhtul, toorjuustukoogile tuleb öö läbi külmas seismine ainult kasuks.

Põhja tarvis purusta küpsised, sega sulavõiga. Vooderda 20 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga: põhi ja servad. Suru küpsisepuru ühtlaselt vormi põhja, nii umbes 0,5 cm-se kihina. Kui meeldib, võid teha ka paksema põhja. Mul jäi veidi küpsisepuru üle, aga õnneks leidusid sellele kohe tänulikud tarbijad :)

Täidise jaoks võta kõik juba varem toasooja. Vahusta kergelt toorjuust, sega hulka suhkur. Pidevalt mikserdades lisa ükshaaval munad. Nüüd edasi pole enam mikserit tarvis. Sega hulka sidrunimahl ja -koor ning jahus kergelt veeretatud mustikad.

Vala täidis põhjale. Küpseta 160 kraadi juures 45 minutit- 1 tund. Valmis toorjuustukook võdiseb veel veidi ja ei tohi olla pruunikaks tõmbunud. Lase jahtuda irvakil uksega ahjus pool tundi, siis toatemperatuuril ja pane täiesti jahtunud kook koos vormiga ööseks külmkappi.

Glasuuri jaoks sulata veevannil või mikros valge šokolaad, sega hoolsalt toorjuustuga kreemiks. Määri vormist välja võetud tordi peale ja külgedele.

Kaunistamine on igaühe oma vaba fantaasia. Ma lõikasin pääsukese šablooni järgi martsipanist välja ja vajutasin glasuuri sisse, et pind oleks enam-vähem ühetasane. Mooniseemneid puistasin tordi äärtele. Surusin neid õrnalt spaatliga vastu torti, et kenasti kinni jääksid. Mooniseemned on mõnusalt krõmpsuvad ja sobivad kreemise sisu ning magusa glasuuriga imehästi.

Kui see oleks võimalik, pakuksin teile kõigile tükikese. Väga, väga maitsev tort!

01.03.2010: see tort tunnistati Nami-nami 2010. aasta isamaaliste tortide võistlusel auväärse žürii poolt 54 laekunud töö hulgas kolmanda auhinnalise koha vääriliseks. Juhhuuu!

Lisaks eriauhind kihvtilt kosmeetikafirmalt "Lush" .

Marjapirukas, õieti kaks

Möödunud suvel oli meil Neeme metsades tõeline mustikauputus. Lisaks mälupildikestele sinetavast metsaalusest, lilladest näppudest ja varahommikusest veel veidi samblaselt niiskelt, kuid juba saabuva päikesepaistelise päeva järgi lõhnavast männimetsast leidsin ka armsa suvise foto, tehtud ühel järjekordsel marjulkäigul. Jah, neljarealiste lausete kirjutamise peale mul juba annet on:)

Et nüüd kogu seda suvist agarust ja usinust sügavkülmast likvideerida, olen mustikapiruka lainel.

Eelmisel nädalal tegin perenaiste retsepti järgi mustika-astelpajupiruka. Martsipan, hapukoor, astelpaju, mustikad - tõeliselt maitsev!

Kui ma üldiselt oma laste piltidega muidu siin blogis eriti ei esine, siis mustika-astelpajupiruka headuse kirjeldamisel teen erandi:

Ja täna sõime ka ühte toredat pirukat mustikate ja vaarikatega , mille valmistamisel sain ära kasutada külmkapis seisvad jogurti-hapukoore-toorjuustu potsikute lõpud.

Tainas:

2 dl nisujahu

0,5 dl jahvatatud mandleid

100 g võid

1 tl suhkrut

noaotsaga soola

1 muna

Täidis:

80 g toorjuustu

200 g hapukoort

200 g maitsestamata jogurtit

4 spl suhkrut

1 tl maisitärklist

2 muna

2 peotäit mustikaid

1 peotäis vaarikaid

Näpi nisujahu, jahvatatud mandlid ja või peenikeseks puruks, lisa sool ja suhkur. Sega hulka lahtiklopitud muna, sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 26 cm pirukavormi põhja ja külgedele. Pane pirukavorm tainaga pooleks tunniks külmkappi.

Soojenda ahi 180-kraadiseks. Võta külmkapist vorm, torka tainapõhja kahvliga mõned augukesed ja pista põhi 15 minutiks ahju eelküpsema.

Täidise tarvis võta kõik toiduained varem kapist välja, et nad oleksid toasoojad. Hõõru toorjuust veidi vahule, sega hulka kõik muu.

Vala täidis eelküpsetatud põhjale, laota peale marjad. Küpseta 170-kraadises ahjus 40 minutit. Söö jahtunult. Ka üleöö külmkapis seisnuna on pirukas väga maitsev.