Grillitud ananassimagustoit

Olen juba mõnda aega tahtnud jagada selle maitsva suvise magustoidu retsepti. Olin aga lubanud mitte ette rutata täna ilmunud "Postimehest", mille vahelehes "Grillisuvi 2010" ilmus mu artikkel puu- ja köögiviljade grillimisest. Annan oma kogemuste põhjal soovitusi, mida liha asemel grillile panna, nii põhiroaks, lisandiks kui desserdiks.

Lehest leiab veel palju huvitavat grillimisega seonduvat: Tervisearengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi kirjutab, kuidas ennast peale paaritunnist õgimist mitte tunda kui "täissöönud puuk, kes jõuab end vaevu autoni vedada ja öö läbi rahutult voodis väherdada". Eesti Barbecue Assotsiatsiooni president Roland Õunapuu annab samuti nõu, kuidas muuta grilliõhtu tervislikumaks ja vähem kaloririkkaks. Rain Käärst toob välja marineerimise põhitõed, Priit Toomits selgitab, mis on BBQ. Sven Azojanilt on lehes palju toredaid alkoholivabade suvekokteilide retsepte. Siinkohal pean mainima, et eile, 16. juunil, toimus Solarises Perrier' alkoholivabade kokteilide võistlus, mille žüriis mul õnnestus kaasa lüüa. Väga mõnus üritus ja vahva kogemus. Sellest kirjutan peagi lähemalt.

Seda "Postimehe" vahelehte paluks mitte segi ajada "Postimehe" võrguväljaandega "Grillieri", need on kaks täitsa erinevat asja:)

Aga nüüd need ananassid!

Ananass võiks olla väiksemat sorti, siis on teda lihtsam käsitseda, grillida ja süüa. Tegelikult käsitseda siin nii väga polegi midagi: olenevalt suurusest tuleb lõigata neljaks või kuueks pikisuunas sektoriks. Eemalda sektoritel südamikuosa, see on kõva ja ei maitse kuidagimoodi. Latv jäta külge, see on dekoratiivne ja samas praktiline, ladvast hoides saab ananassi grillil pöörata.

Marinaadiks ja pintseldamiseks keeda siirup:

1 dl rummi

3 spl pruuni suhkrut (muscovado, demerara või fariin)

2 spl mett

pool kaneelikoort

Pane kõik ained potti. Kuumuta vaiksel tulel, kuni suhkur on lahustunud ja siirup valmis: 10-15 minutit.

Pane anassisektorid kilekotti nii, et ladvad jäävad välja. Vala kilekotti viljalihale marinaad ja lase külmkapis paar tundi seista. Kui tundub, et siirupit on vähe, lisa natuke vett. Tegelikult ei peagi anass siirupi sees ujuma, piisab, kui viljaliha on õhukese siirupikihiga kaetud.

Grilli ananassisektoreid madalal temperatuuril igast küljest, kokku umbes 10 minutit. Kui kilekotti jäi siirupit, võid sellega ananassi grillimise ajal mõned korrad pintseldada.

Ananass on valmis, kui tal on peal ilusad grillijutid ja seest on läbi kuumenenud.

Pane taldrikule. Puista peale kuumal pannil röstitud mandlilaaste ja melissilehti. Parim maitseb ananass veel kergelt soojalt koos vaniljejäätisega, see kookose-vaniljejäätis on perfect match! Grillitud ananassi on kõige mugavam süüa noa ja kahvliga.

Oh, oleks need ilmad juba natukenegi soojemad!

Sealihašašlõkk

Olen elanud piisavalt pika elu omamaks kunagi arvamust, et šašlõkk ongi kolm päeva tööstuslikus äädikas leotamisest jube hapuks ja üleküpsetamisest kuivaks muutunud ebamäärast värvi suus ringi käiv läbinärimatu lihatükike. Lapsepõlves sai seda laadapäevadel, suvekontserditel ja muidu uhketel üritustel, mis suvise unise alevi elu veidikenegi elavamaks muutsid.

Nüüdseks, kui riigikord, teadmised toidust, maitsemeel ja lihavalik lettidel on näidanud olulisi paranemise märke, saab meie kodus täitsa head šašlõkki. Häid nippe šašlõkiteoks sain lisaks aasta eest Heimar Kuuskleri lihakoolitusel.

Lihast. Esiteks tuleb hankida üks ilus tükk sea kaelakarbonaadi. Just terve tükk, siis tead, et kõik on kaelakarbonaad, neis valmistükeldatud lihades võib kõike leiduda. Turult saab kohe kindlasti ilusa tüki, ka toidupoodide lihalettidel on olnud täitsa kobedaid känakaid.

Me lõikame liha umbes 1,5 cm paksusteks viiludeks ja siis tükkideks, nii et nende suurus on umbes 6 x 6 cm. Pigem lapikud tükid kui lihakuubikud.

Marinaad on lihtne ja marinaadis peab liha olema minimaalselt 2 tundi. Ausalt öeldes see 2 tundi ongi täitsa paras aeg, selle aja jooksul jõuab liha veini mõjul pehmeneda, samas liiga hapuks minemata. Nii palju kui mina tean, ei hoia ka mägede pojad oma liha marinaadis kauem: kui külalised saabuvad, pannakse lihatükid marinaadi, külalistele pakutakse

senikauaks muud näksida ja siis peagi hakataksegi liha küpsetama.

Mulle meeldib šašlõki juures just see, et liha jääb hästi pehme ja maheda, naturaalse maitsega. Särtsu annab söömise ajal kaste.

Tarvis läheb:

Sea kaelakarbonaadi 1 kg

Õli (ma kasutan siin rapsiõli) 1 dl

Valget kuiva veini 1 dl

2 ratasteks lõigatud sibulat

1 tl purustatud pipart

2 tl soola

suur peotäis hakitud siledalehelist peterselli

Lõika liha eelpool kirjeldatud suurusega tükkideks, sega kõik ained omavahel. Oluline on see, et liha peab olema enne marinaadiga segamist toasoe. Ja teiseks oluline on see, et peale marinaadiga segamist tuleb liha mudida ja muljuda, et teda pehmendada (massaaž!) ja aidata maitsetel sügavale lihasse minna. Mis soola lisamist marinaadile puudutab, siis see on nüüd autoriteetsete allikate ( näit. Hervé This) poolt puust ja punaseks tehtud, et soola lisamine enne liha küpsetamist ei vii lihast mahlu välja ega tee temaga midagi muud koledat. Põhimõtteliselt võib lihale soola lisada ükskõik millal: kas enne küpsetamist, küpsetamise ajal või pärast küpsetamist- oleneb, millist ja kui tugevat soola maitset tahate.

Sõltuvalt tükkide suurusest tuleks nad vardasse ajada nii, et varras läheb lihast läbi kahest kohast- siis ei jää tükid rippuma ega kõrbema, vaid hoiavad ennast kenasti varda ümber ja küpsevad ühtlaselt.

Meie küpsetame sealihašašlõkki gaasigrillil madalal kuumusel vahepeal vardaid keerates kokku umbes pool tundi. See aeg on piisav, et liha saaks pealt ilusa jume ja oleks seest just parajasti küps ja mahlane. Sealiha ei tohiks jääda seest tooreks. Millegagi pintseldada ega määrida vahepeal pole vaja.

Väga hästi passib kõrvale mõni tore Gruusia valge vein.

Peagi on saabumas eestlaste suvine püha üritus. Nii et kummikud jalga, talvejoped selga, OFF peale, šašlõkivarras ühte, vihmavari teise kätte ja üle lõkke hüppama!

Grillitud köögiviljad

Lisaks võitlemisele tigedate sääseparvedega või õieti vaatamata sellele oli meie nädalavahetus sisustatud aiatööde, puhkamise ja grillimisega. Õue vaadates võib suve selleks korraks taas lõppenuks pidada, loodame, et lähema kolme kuu jooksul mõni soe päev ikka veel antakse:)

Selliselt tehtud köögiviljad sobivad kas eraldi taldrikutäiena söömiseks või liha/kala kõrvale. Kasutada võib just neid köögivilju, mis meeldivad või mis parasjagu käepärast: pommu, porru (keeta enne grillimist vees poolpehmeks), viilutatud fenkol, küüslauk, suvikõrvits, tomat, seened, porgand. Erinevat värvi paprikad on väga head: grilli tervena igalt küljelt mustaks ja pane kaussi kaane alla jahtuma. Jahtunult koori ja lõika väiksemaks.

Köögivilju võib võtta just sellises vahekorras ja koguses nagu meeldib, seega mingit grammi- ega isegi tükitäpsusega retsepti siin pole.

Ma olid kapis baklažaan, suvikõrvits, kirsstomatid ja pruuni šampinjonid.

Köögiviljad viilutada, määrida või pritsida kokku oliivõliga ja grillida paar minutit mõlemalt poolt. Kirsstomatid lõikasin pooleks. Tomatid ja seened (ka vähekese õliga segatult) grillisin aja ja ruumi kokkuhoiu nimel fooliumalustel. Neile piisab 4-5 minutist.

Tõsta grillitud köögiviljad kaussi. Alles nüüd maitsesta: haki sisse värskeid meelepäraseid värskeid ürte (tüümiani, rosmariini, basiilikut, peterselli, münti, punet jne). Lisa meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart, sega hulka veidi õli (ka grillimise juures on õli kasutatud, seega jälgi, et liiga ei saaks) ja maitse järgi veiniäädikat. Grillitud köögiviljade juurde klapib väga hästi balsamico.

Sellised köögiviljad ei pea pakkudes olema kuumad, parimad on toa- või siis õigemini suvisel õuetemperatuuril.

Grillitud kanasüdamed

Kanasüdamed on ilmselgelt alahinnatud tooraine. Mitmeid peletab asjaolu, et lihatükikese näol on tegu südamega, mis minu kogemuse järgi paljudele on vastuvõetamatu (kahju, kallikesed), seetõttu väga laia tarbijaskonda ei teki vist neile kunagi. Püüan omalt poolt siiski natuke kanasüdameid populariseerida-grillitud kujul.

Selleks sobivad nad ideaalselt, sest on just paraja ampsu suurused, kergesti vardasse aetavad ja valmivad väga kiiresti.
Lisaks sellele on kanasüdamed väga maitsvad, ausalt. Krõmpsud ja õrnad, maheda maitsega.

Kasutasin paki sügavkülmutatud kanasüdameid. Viskasin paki ära, enam vaadata ei saa, aga vist oli 500 g. Sulanud südametel eemalda nähtavad arterid (valged torukesed), rasv las jääb külge.

Marinaad:

1 dl oliivõli

1 spl mett

1 spl sidrunimahla

1 tl tšillihelbeid

1,5 spl sojakastet

2 dl hakitud siledalehelist peterselli

soovi korral ka küüslauku

Lase külmkapis seista 3 tundi.

Aja südamed vardasse nii. et nad ei oleks päris üksteise otsas. Raputa peale natukene soola-tõesti vähe, sest marinaadi kuuluv soja on juba põhitöö ära teinud. Grilli kuumal grillil mõlemalt poolt umbes 3 minutit. Söö kohe hästi kuumalt!
Südametest serveerimisvaagnale tilkunud kastme kokkukraapimiseks tegin grillil mõnusad krõbedakoorelised seest pehmed saiad:

lõikasin baguette'st diagonaalis viilud, piserdasin oliivõliga ja puistasin peale kuivatatud tüümiani ja punet. Grillisin mõlemalt poolt 1 minut.

Värske kartul rosmariini ja küüslauguga

Lõpuks on saabunud kodumaine värske kartul. Mul omal kartulivagusid pole (veel). Meil õnnestus värsket siinsamas Neeme külas kasvatatud kartulit osta meie oma külapoest, mitte turult. Keegi ise kasvatab ja viib siis minusuguste rõõmuks poodi. Mõnus.

Keetsin kartulid peaaegu pehmeks, ladusin kuumakindlasse vormi- segasin küüslauguviilude, rosmariiniokste, oliivõli ja Maldoni soolaga. Lõpuni küpsesid kartulid grillil. Imehea.